Eesti Geograafia Seltsi üldkoosolekul 14. aprillil 2019. a valiti seltsi auliikmeks Arvo Järvet. Arvo sündis 23. septembril 1948 Langerma külas Halinga vallas. 1973. a lõpetas ta Tartu Ülikooli füüsilise geograafia (kitsamalt looduskaitse) erialal, kaitstes lõputöö Rõuge ja Pärlijõe orgude maastikest. Ülikoolijärgselt asus ta tööle Tartu Maaparandusvalitsusse ja 1983. aastast Tartu Vee Kasutamise ja Kaitse Valitsusse. Aastatel 1989–1990 oli ta Looduskasutuse Infokeskuse vanemteadur ning 1990–1993 Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist. 1990. aastate alguses vajas aga koduosakond õppejõudu, kes oleks kursis veeteemadega. Suure hüdroloogilise kogemuste pagasiga ja laia silmaringiga Arvo sobis sellele ametikohale hästi, vaid akadeemilisel ametirajal nõutavad teaduskraadid olid puudu. Nii kaitses ta 1993. aastal teadusmagistri kraadi veehoidlatest põllumajandusmaastikul ning 2004. aastal doktorikraadi hüdroloogiliste tegurite ja inimtegevuse mõjust ökosüsteemi kujunemisele Võrtsjärve näitel. Alustades geograafidele loengute pidamist 1991. aastal, andis ta tudengitele veealaseid tarkusi üle veerand sajandi – eelkõige on paljudele meelde jäänud Arvo korraldatud suvepraktikad, mille väärtus seisnes lisaks hüdroloogilistele tarkustele ka alati mõne vähetuntud Eestimaa nurga avastamises.

Arvo on tuntud kui Eesti jõgede, Võrtsjärve, aga ka teiste siseveekogude uurijana. On vähe hüdroloogiaga seonduvaid teemasid, milles ta pädev pole. Uurijatee algusaegadel paelus teda rohkem veekogude ökoloogia, mida aeg edasi seda rohkem ka teaduslugu. Olles praktilise meelega, lööb ta kaasa ka teaduskaugemates ettevõtmistes (nt Veskivaramu, Eesti Veeühing) ja võtab sõna ühiskondlikel teemadel (nt Rail Baltic). Liikuva inimesena on ta osalenud ja organiseerinud arvukalt matku nii endise NSV Liidu kaugaladele kui ka eriteadlaste õpireise Alpi- ja Põhjamaadesse. Orienteerumishuvist on jäänud osalemine rogainidel – Arvo on üks vähestest, kes on osalenud kõikidel Teaduste Akadeemia Orienteerumiklubi sügisrogainidel. Ja nagu mitmed teisedki geograafid, on ta alati stardis Tartu Maratonil, kus osalemiskordade arv venib pikemaks, kui näitab tänane ametlik statistika (varemalt läbiti suusasõit matkana ja aega ei fikseeritud, Arvo esimene Tartu Maraton oli aastal 1969).

Arvo on pikaaegne ja aktiivne EGSi liige (ka juhatuse liige ning asepresident). Kes Seltsi liikmetest ei teaks tema organiseeritud suveekskursioone Eesti erinevatesse paikadesse, mida ta sisustab alati ka huvitavate seminaridega. Raske ja tänuväärse töö on ta oma õlule võtnud EGSi aastaraamatute toimetamisega. Neid koostades on ta ühtlasi nii toimetaja, kirjutaja, kaasautorite otsija, retsensent kui ka rahastuse leidja.