Igavikuteele on lahkunud vanema põlvkonna geograaf Ago Marksoo. Tartu ülikooli geograafia osakonna lõpetas Ago 1954. aastal ning asus tööle toimetajana Eesti Riiklikus Kirjastuses. 1960–1962 oli ta ajakirja Eesti Loodus vastutav sekretär, lisaks töötas ta TRÜ geograafia kateedris õppejõuna. 1962. aastast oli Ago tööl ülikoolis: esialgu kolm aastat vanemõpetaja, seejärel aspirant ja nooremteadur. Sellest perioodist pärinevad tema uurimused ja ülevaated geograafia ajaloo ja geograafia õpetamise metoodika alalt.

Ago Marksoo oli aktiivne Eesti Geograafia Seltsi tegevuses alates seltsi asutamisest 1955. aastal. Ta oli kümmekond aastat seltsi teadusnõukogu liige, EGSi aastaraamatu 2. köite toimetaja ning ülevaateartiklite autor. Tema sulest ilmus Eesti NSV turismijuht ning tõlkena omal ajal populaarne D. Karelini „Meie kodumaa mered“.

1969. aastal siirdus Ago ülikooli spordielu korraldajaks, olles kaheksa aastat TRÜ spordilubi juhataja. Ta osales ise samuti algusaastail Tartu suusamaratonil ning matkadel väljaspool Eestit. Aastakümneid oli ta agar osavõtja ülikooli õppejõudude võimlemisrühma tegevuses, eriti neis ettevõtmistes, mis toimusid looduses. Tänu ülikooli spordiklubi geograafist juhataja toele, oli tagatud geograafiatudengitele suusavarustus kaugmatkade ja Geo-Geo mängude ajaks.

Suured teened on Ago Marksool Tartu maleelu korraldamisel. Ta oli 1977. aastast maleklubi esimees, väsimatu maleturniiride organiseerija ning osavõtja. Teda mäletatakse vana Werneri kohviku maletoa alalise külalisena.

Ago Marksoo abikaasa, kursusekaaslane ülikooli päevilt, Ann Marksoo (sün Moora), praegu Tartu ülikooli emeriitprofessor, on mitme eesti geograafide põlvkonna õpetaja. Nende pojad – Peeter ja Martti – on samuti geograafid.

EGS mälestab seltsi asutajaliiget Ago Marksood ja avaldab sügavat kaastunnet tema lähedastele