Kutse Riho Nõmmiku ettekandeõhtule

Salme Nõmmiku sotsiaal-majandusgeograafia: faktid, mälestused, analüüs

Riho Nõmmik

20.11.2019 kell 15.00 Eesti Teaduste Akadeemia väikses saalis

Salme Nõmmik (3.03.1910 – 21.09.1988) lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna majandusteaduse osakonna 1933. aastal. 1946. aastal, 36 aasta vanuses, asus tööle TÜ geograafia kateedri assistendina, omamata erialast kõrgharidust ning haridus- ja teadustöö kogemusi. Vaatamata sellele, et loengukursuste algmaterjal oli venekeelne, mida Salme Nõmmik ei vallanud, hakkas ta lugema niisuguseid õppekursusi, nagu: „NSVL majandusgeograafia“ ja „Stalinlik looduse ümberkujundamise plaan“.

Geograafiaalase kandidaadi töö: „Kagu-Eesti majandusgeograafiline kirjeldus” kaitses ta Leningradi Ülikoolis 1956. aastal. Töös esitas ta esimest korda hüpoteesi viiest Eesti rajoonist, millised erinevad teineteisest majanduse iseloomu poolest.

Järgnevalt hakkasid Salme Nõmmiku huvid keskenduma looduse mõjule rahvastiku paigutuses ja (peale tootmise) tarbimise territoriaalsetele probleemidele. 60-ndate aastate teiseks pooleks formeerus tal arusaamine inimtegevuse kõikide vormide sõltuvusest territooriumi omadustest. Oma tegevusala nimetas Salme Nõmmik sotsiaal-majandusgeograafiaks. Originaalne temaatika sai aluseks nii doktoritööle, kui ka uue majandusgeograafia kateedri asutamisele Tartu Ülikoolis (1968). See oli ainult vormilt majandusgeograafia – sisult aga sotsiaal-majandusgeograafia kateeder. Selle kateedri baasil moodustus ka Salme Nõmmiku sotsiaalmajandusgeograafia koolkond, mille liikmete tööde temaatikat käesolevas ettekandes samuti käsitletakse.

Doktoritöö “Astmelise majandusliku rajoniseerimise olemus, ülesanded ja meetodid” sisu kajastas seda, et 1970. aastaks oli Salme Nõmmik formuleerinud inimgeograafia alused. Dissertatsioonitöö teksti juhatas sisse formuleering: „Majanduslik rajoneerimine toetub inimtegevuse erinevate vormide ruumilisele komplekseerimisele, milline eristab erinevad sotsiaal-majandusliku iseloomu ja erineva arenguperspektiividega piirkonnad“.

Edasises lülitati Salme Nõmmik NSVL Kõrgema Hariduse Ministeeriumi erialakomisjoni, mille koosseisus ta külastas nõukogudemaa teisi kõrgkoole, kus propageeris oma vaateid.

Salme Nõmmik võttis oma teadustöö põhitulemused kokku raamatus: U.Mereste, S.Nõmmik „Kaasaegne geograafia: teooria küsimusi“. See raamat on tegelikult kokku pandud kahest erinevast raamatust. Salme Nõmmiku osa oli: „Sotsiaal-majandusgeograafia olemus (moodustumine, metodoloogia, rajoneerimine)“.

Riho Nõmmik

Olete oodatud