Urve Ratas. (Foto Urve Ratase fotokogust)
Eesti Geograafia Seltsi üldkoosolekul 17. aprillil 2016.a valiti seltsi auliikmeks Urve Ratas (aastani 1974 Sepp), kes on sündinud 30. mail 1940. Tallinnas. Oma lapsepõlvesuved veetis ta Saaremaal, kust on pärit ka tema huvi saarte looduse ja maastike ning nende kujunemise vastu. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli geograafia osakonna loodusgeograafia erialal. Professor Endel Varepi juhendamisel jõudis ta kandidaadikraadini (praegu PhD) 1974. aastal väitekirjaga „Hiiumaa maastike iseloomustus ja selle genees“. 1969. aastal asus ta tööle TA Tallinna Botaanikaeda insenerina, seejärel oli nooremteadur ja pärast väitekirja kaitsmist sai vanemteaduriks ning laboratooriumi juhatajaks. Alates 1993. aastast on U. Ratas olnud seotud Tallinna Ülikooliga, olles Ökoloogia instituudis vanemteaduriks ja geoökoloogia õppetoolis dotsendiks. Ta on pikaaegne ja aktiivne EGSi liige.
Urve Ratas on Eesti väikesaarte maastike ja arengukäigu kõige auväärsem uurija ning teda saab kindlasti nimetada läbi aegade kõige paremaks Eesti väikesaarte tundjaks. Ei ole vist ühtegi laidu ega saart, millele Urve poleks oma jalga tõstnud. Oma pikaaegse ja tähelepanuväärse teadlaskarjääri jooksul on Urve Ratas uurinud Eesti ranniku- ja saaremaastikke, nende arengut ja kaitseprobleeme ning osalenud ka Tallinna parkide jt. loodusalade muldade uurimises. Urve Ratast teavad ja tunnustavad kõik maastike, rannikute, saarte, mullastiku, paleogeograafia jt alade teadlased. Pikas kõrgetasemeliste publikatsioonide nimekirjas on tal üle saja kirje nii üksinda kui ka kolleegidega koos avaldatud monograafiatest ja artikleist. Tuntud autor on ta ajakirjas Eesti Loodus, ELUS-i ning EGS-i aastaraamatutes ja mujal, kirjutades ja tutvustades nii Väinamere kui Kolga lahe saari, Naissaart ja Hiiumaa laidusid, Saaremaad. Ta on rakendanud meie maastike uuringutes mitmeid erinevaid meetodeid ning andnud tõhusa sisendi meie looduse ja selle mitmekesisuse kaitsesse (rannikumaastike seire, kaitsekorralduskavad jms). Tänu süstemaatilisele uurimisele on avastatud meie rannikumaastike jaoks uusi taime- ja loomaliike, avastatud seaduspärasusi maakasutuse ja taimestiku ning muldade arengus.
Oluline on olnud ka tema õppejõu tegevus Tallinna Ülikoolis, kus ta on üliõpilasi juhendanud suure põhjalikkuse ja pühendumisega. Urve Ratase juhendamisel on doktorikraadini jõudnud Toomas Kokovkin ja Reimo Rivis.
1992. aastal autasustati Urve Ratast Karl Ernst von Baeri mälestusmedaliga.
Täieliku nimekirjaga Urve Ratase uurimistöödest saab tutvuda Eesti Teadusinfosüsteemis. Siinkohal on toodud vaid mõned Eesti Geograafia Seltsi lugejatele huvipakkuvamad näited:
Sepp, Urve (1974). Hiiumaa maastikuline iseloomustus. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Eesti Geograafia Selts, Valgus, 152 lk.
Ratas, Urve (1977). Vormsi loodusest. Tallinn: Valgus, 60 lk.
Nilson, Eva; Ratas, Urve (1991). Vilsandi püsivaatlusalade 1986. a. kordusuuringute tulemused. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
Ratas, Urve; Puurmann, Elle; Kokovkin, Toomas (1988). Genesis of islets geocomplexes in the Väinameri (The West-Estonian Inland Sea) / Academy of Science of the Estonian SSR, Tallinn Botanical Garden. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 46 lk.
Ratas, Urve; Puurmann, Elle (1995). Human impact on the landscape of small islands in the West-Estonian archipelago. Journal of Coastal Conservation, 1 (2), p. 119−126.
Raukas, Anto; Ratas, Urve (1996). Holocene evolution and palaeoenvironmental conditions of Hiiumaa Island, Northwestern Estonia. In: Robertsson, A.-M.; Hicks, S.; Åkerlund, A.; Risberg, J.; Hackens, T. (Ed.). Landscapes and life: studies in honour of Urve Miller (167−174). Strasbourg: Council of Europe; Rixensart: PACT Belgium. (Pact; 50).
Ratas, Urve; Jõgi, Jaan; Nilson, Eva (1997). Estonian islands. In: Ratas, U., Nilson, E. Eds.). Small islands of Estonia: landscape ecological studies (pp. 11−48). Tallinn, Institute of Ecology. (Publications / University of Tallinn, Institute of Ecology = Publication / Estonian Academy of Sciences, Institute of Ecology; 5/1997).
Ratas, Urve; Kask, Jüri (1999). Naissaare pinnamood ja maastikud. Naissaare loodus ja selle kaitse, 16−27.
Harak, Margus; Jõgi, Jaan; Kont, Are; Pihlak, Liisa-Kai; Punning, Jaan-Mati; Rivis, Reimo; Ratas, Urve (2003). Üldmaateadus gümnaasiumile. Tallinn: Avita.
Ratas, Urve; Truus, Laimdota; Klein, Lauri; Pajula, Raimo; Tõnisson, Hannes; Käärt, Kaija; Kask, Raul (2007). Aegna saar. Tallinn: Tallinna Keskkonnaamet.
Ratas, Urve; Puurmann, Elle; Rivis, Reimo (2007). Eesti luitelised rannikumaastikud ja nende kasutusprobleemid. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat (74−95). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Rivis, Reimo; Vilumaa, Kadri; Ratas, Urve (2009). Development of aeolian coastal landscapes on the island of Hiiumaa, Estonia. Journal of Coastal Research, 655−659.
Ratas, Urve; Rivis, Reimo.; Truus, Laimdota; Vilumaa, Kadri; Multer, Liis; Anderson, Agnes (2011). The aeolian coastal ecosystems of Estonia and their changes. Journal of Coastal Research, 430−434.
Ratas, Urve; Roosaluste, Elle; Rivis, Reimo; Kont, Are (2014). Hiiumaa kaguranniku väikesaarte maastikuline mitmekesisus ja muutused. Rmt: Järvet, A. (Toim.). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat (51−70). Tallinn.