EESTI GEOGRAAFIA SELTSI TEGEVUSEST AASTAL 2017
Eesti Geograafia Selts (EGS) on geograafe ja geograafiahuvilisi ühendav organisatsioon. Seltsi tegevuse põhisuunad on erialaste trükiste avaldamine, teadustöö, teadusürituste korraldamine ja geograafiateadmiste levitamine. Tegevuse järjepidevuse eest kannab hoolt EGS noorteklubi (EGSN), millel on välja kujunenud traditsioonilised tegevused, mis on suunatud noorte kaasamisele akadeemilisse ühistegevusse ning Eesti geograafiliste tingimuste tundmaõppimisele, mis paljudel juhtudel täiendab ülikooli praktikume. Eesti Geograafia Seltsi juhatus jätkas 2017. aastal varasema koosseisuga: Mihkel Kangur (president), Arvo Järvet (asepresident), Liisa Puusepp (asepresident), Tiiu Koff, Taavi Pae, Hannes Palang, Tiit Tammaru, Ulvi Urgard, Rein Vaikmäe ja teadussekretär Tiit Vaasma. Revisjonikomisjoni liikmeteks olid Silvi Alumäe, Anu Printsmann ja Kait Antso, raamatupidajana jätkas Elviira Lill. Seltsi liikmeskonna arv ei ole paaril viimasel aastal oluliselt muutunud (üle kahesaja liikme, sh 16 auliiget). Noorteklubi juhtidena jätkasid ka sel aastal nagu eelmiselgi Dagmar Düüna (end Seppor) ja Anna-Helena Purre.
Eesti Geograafia Seltsil ilmus 2017. aastal üks kogumik: Järvet, A. (toim). 2017. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 42. kd. Tallinn, 362 lk.
Seoses Baltimaid läbiva uue Euroopa laiusega (1435 mm) raudtee „Rail Baltic” (RB) kavandamisega korraldasime 9. aprillil EGSi üldkoosolekule eelneva teadusliku seminari, kus Arvo Järvet ja Kalev Kukk rääkisid RBst geograafide pilgu läbi, Ene-Margit Tiit selgitas RBga kaasnevaid sotsiaalseid probleeme, Karli Lambot majanduslikke aspekte ning Mihkel Kangur lahkas keskkonnakaitselisi küsimusi. Ettekannetele järgnes arutelu, sest RB kui suure taristuobjekti rajamine on kogu Eesti jaoks suure tähtsusega. Kuid vastuseta on jäänud paljud uue raudtee rajamisega seotud majanduslikud ja sotsiaalsed küsimused.
Läbi vaadanud kavandatava raudtee RB materjalid, mis olid avalikult kättesaadavad Rail Balticu veebilehel, analüüsinud meedias avaldatud arvamusi ning kuulanud ära vastava valdkonna ekspertide seisukohad, esitas EGS maikuus õiguskantslerile arvamused ja ettepanekud RB keskkonnamõju hindamise õiguspärasuse asjus. Ettepanekuid ja pöördumisi on selts teinud veel Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja presidendile ning Pärnu maavanemale. EGS on seisukohal, et uue raudtee rajamine rööpmelaiusega 1435 mm Tallinn-Pärnu-Ikla trassil on põhjendatud, kuid otstarbekas on vähemalt Tallinn-Pärnu-Reiu lõigul kasutada selleks olemasolevat raudteetrassi, tehes vajalikud trassi õgvendused. Olemasoleva raudteekoridori kasutamine uue raudtee ehitamiseks vähendab oluliselt mõju loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale, mida tuleb täpsustada täiendava olemasoleva trassi kasutusvõimaluste uuringus.
Juuni alguses (2.–4. juuni) külastasid noorgeograafid iga-aastase saarematka raames Vormsit. Saar sõideti jalgratastel risti-põiki läbi ning nauditi sealset kaunist loodust ja uuriti kohalikku eluolu.
Vormsi saare matkalised puhkehetkel. Foto: Anna-Helena Purre.
Sel aastal viis EGSi suveekskursioon meid 8.–10. augustini mööda kavandatavat raudteed “Rail Baltic” põhja-lõuna suunaliselt läbi Eesti ja ulatus ka naabermaale Lätti. Arvo Järvet oli põnevasse ekskursiooni kavva lisanud mitu huvitavat kohtumist ja seminare kohaliku elu-oluga kursis olevate asjatundjatega. Nii oligi meil alguses Tohisoo mõisas seminar, kus RB teemasid lahkasid Tanel Ots Saku vallavolikogust, Aimur Liiva Kiili vallavalitsususest (A Liiva on geograaf, lõpetas TÜ geograafia osakonna 1993. aastal) ja Allar Haljasorg Kohila vallavolikogust. Teise päeva hommikul kuulasime Pänu maavanema Kalev Kaljuste ettekannet RB trassivaliku asjus, Mati Kose kõneles RBst loodusmehe vaatevinklist ja Merle Looring rääkis Häädemeeste valla planeeringutest. Suurem osa teisest päevast möödus Lätis, kus teejuhtideks olid geoloog Anita Saulite ja Läti Goegraafia Seltsi asepresident Zaiga Krisjane. Kolmandal päeval, mis oli ühtlasi tagasisõiduks Tallinna, külastasime Lavassaare alevikku ning ajaloolist Soontagana piirkonda (Mihkli kihelkond). Reisi tegi huvitavaks ja põnevaks A. Järveti ning kohalike inimeste rohked pajatused. Pikem ülevaade ekskursioonist, eriti RB teemast, on käesolevas aastaraamatus esitatud Arvo Järveti ja Alo Ervini artiklis.
Eesti Geograafia Seltsi suveekskursioonist osavõtjad Häädemeeste vallas Läänemere rannas. Foto: Tiit Vaasma.
Samal ajal traditsioonilise EGSi suveekskursiooniga toimus ka noorteklubi ümber Eesti rattamatka juba kümnes viiepäevane etapp (8.–12. august), mis seekord viis retkelised Ida- ja Põhja-Saaremaale ning Muhu saarele. Marsruudiks sai neil seekordki valitud käänuline, kuid huvitav teekond, mille olulisemad peatuskohad on näidatud järgneval kaardil.
Rattamatka huviväärsed peatuskohad Saaremaal ja Muhus 8.–12. august 2017. Kaardi kujundanud Marko Vainu.
Rattamatkalised Saaremaal Kaali meteoriidikraatri ääres. Foto: Kait Antso.
Eesti Geograafia Selts, Tartu Ülikooli geoloogia osakond ja Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut korraldasid 6. oktoobril Tartu Ülikooli Chemicumis konverentsi, kus meenutati radiosüsiniku meetodi arengulugu maailmas ja Eestis ning anti ülevaade meetodi rakendustest erinevates teadusvaldkondades. Nimelt möödus 2017. aastal seitsekümmend aastat Willard Libby ja tema kolleegi Ernest Andersoni artikli ”Radiocarbon from Cosmic radiation“ avaldamisest ajakirjas Science. Selle artikli avaldamist võib pidada radiosüsiniku dateerimismeetodi rakendusvõimaluste esitamiseks. Vaid kümme aastat hiljem, 1957 asuti Tartus tollases TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis rajama Eesti esimest 14C laboratooriumi. Sellest ajast on meetod leidnud laialdast rakendust ka paljudes maateaduse harudes, eriti paleogeograafia- ja paloklimatoloogia probleemide lahendamisel. Konverentsil saime kuulata järgmisi ettekandeid:
Rein Vaikmäe – Radiosüsiniku meetodi ajaloost maailmas ja Eestis.
Arvi Liiva – Pulli asulakoha vanusest.
Siim Veski – Kaali kraatri vanusest.
Katrin Lasberg ja Volli Kalm – Skandinaavia jäätumise kronoloogiast.
Heiki Valk – Kagu-Eesti linnamägede kronoloogiast.
Paljud EGSi liikmed olid seotud 24.–26. oktoobril Tallinnas toimunud Eesti Euroopa Liidu eesistumise keskkonna prioriteedile, ökoinnovatsioonile pühendatud konverentsi „Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks“ korraldamisega. Kõrgetasemelisel konverentsil tutvustati loodusest inspireeritud innovaatilisi praktikaid ja teadmisi, mis aitavad lahendada kliimamuutusest ja linnastumisest tekkivat koormust nii linnadele kui ka looduskeskkonnale. Konverentsist, sh Eesti keskkonnakaitse ja looduskasutusega seotud teemadest on kirjutanud käesolevas aastaraamatus Ivo Krustok, Galina Kapanen ja Liisa Puusepp.
Geograafia seltsi tegevuse tutvustamine toimus postriga Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud seltside päeval 31. oktoobril Tartus Eesti Biokeskuses.
Eesti Geograafia Seltsi kooligeograafid osalesid piirkondlike ja üleriigilise geograafiaolümpiaadide korraldamisel. Käidi õppereisidel. Tegeleti koolieksamite eksamiülesannete koostamise ja hindamisega.
Viiel klubiõhtul Kohtume Kolmandal Kolmapäeval – KoKoKo – kuulati huvihariduslikke reisimuljeid ja seda alati rohkete piltide saatel: Anna Põrh rääkis Karjalas kogetust, saime teada, mida Jaanis Priimets nägi Sri Lankal, Kalev Kukk valgustas Rootsi Lapimaa võlusid, Mati Rahu pajatas Islandist hobilooduspiltniku silma läbi ja Jako Reinaste muljetas Kõrgõzstanis ümber Õsõkköli järve (vene k Issõk-Kul) korraldatud matkast.