Seoses käimasoleva haldusreformiga kuulasime Eesti Geograafia Seltsi üldkoosolekul (17. aprillil) Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi geograafia osakonna dotsendi Garri Raagmaa ettekannet: Kas geograafiata saab territooriumi hallata? Seejärel tutvustas Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli teadur Taavi Pae Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks valmiva Eesti rahvusatlase ideed ja kontseptsiooni.
Liisaks tavapärastele üldkoosoleku tegevusaruandelistele ja tööplaanide punktidele anti välja ka tuhande euro suurune seltsi eelmise presidendi professor Jaan-Mati Punningu nimeline stipendium, mille sai Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi doktorant Anna-Helena Purre. Oma doktoritöö raames uurib ta jääksoode, peamiselt mahajäetud freesväljade taastaimestamist mõjutavaid tegureid ja neil aladel taimkattega seotud süsinikuvooge. Saadud 1000 euro suurust stipendiumit kasutab ta taastaimestuvatel freesväljadel süsinikuvoogude mõõtmisega seotud välitööde läbiviimiseks. Eesti Geograafia Selts koos SA Tartu Kultuurkapitaliga annab seda stipendiumi välja loodusgeograafia ja sellega seotud erialade põhiõppe viimase aasta üliõpilastele, magistrantidele, doktorantidele ja järeldoktorantuuris õppivatele noorteadlastele teadusalaste eesmärkide saavutamiseks.
Aastakoosolekul valiti seltsile kaks uut auliiget. Auliikmeks sai Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi teadur geograafiakandidaat Urve Ratas. Teda võib pidada Eesti väikesaarte maastike ja arengukäigu kõige auväärsemaks uurijaks ning teda saab kindlasti nimetada läbi aegade kõige paremaks Eesti väikesaarte tundjaks.
Auliikmeks sai ka tuntud orienteeruja ja kartograafiamagister Tõnu Raid. Temast on kujunenud Eesti kartograafia vanema ajaloo parim asjatundja ja seda tulenevalt oma isiklikust pühendumusest. Ta on olnud tipptasemel orienteerumissportlane ja nimetatud spordiala aktiivne organisaator.
Eesti Geograafia Seltsil ilmus 2016. aastal üks kogumik:
• Järvet, A. (toim). 2016. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 41. kd. Tallinn, 295 lk.
Mai lõpus (27.–29.05.2016) külastasid noorgeograafid iga-aastase saarematka raames Osmussaart. Saarematkal nauditi saare kaunist loodust, tuult ja päikest ning tehti matkates saarele ring peale.
Matkalised Osmussaarel. (Foto Anna-Helena Purre erakogust).
Seltsi iga-aastane suveekskursioon viis meid sel korral lõikuskuu teisest kuni neljanda päevani Setomaale, mille käigus põigati läbi ka Lätist. Lätti põikamise vajaduseks, oli väisata Eesti Vabariigi läbi aegade kõige lõunapoolsemat kohta endises Pedetsi (Pededze) vallas (kunagine Laura valla lõunaosa) Kudepis. Pikemalt saate lugeda nimetatud ala Eestiga seotud ajaloost Andres Tõnissoni ja Taavi Pae artiklist: Tõnisson, A., Pae, T. 2015. Geograaf Peeter Päts. Rmt: Järvet, A. (toim) Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 41. kd. Tallinn, lk 106–123. Reisi tegid sisukaks kohaliku elu-oluga ja vaatamisväärsustega kursis olevad suurepärased teejuhid Marju Kõivupuu ja Taavi Pae. Esmalt külastasime Seto Talumuuseumit, mis oma olemuselt on kui üks korralik Seto pere elamine kõigi oma hoonete ja tarberiistadega. Edasi kulges tee mööda Seto külavüüd läbi Saatse saapa, mis on Vene Föderatsiooni kontrolli all olev ala, mis moodustab Setomaad poolitava kontrolljoone sisse justkui poolsaare, mida läbib põline Värska ja Saatse vaheline tee. Saatses vaatlesime kalmistut ja enam kui 200 aasta vanust Püha Paraskeva õigeusu kirikut, kus hoitakse 15. sajandist pärinevat imettegevat kiviristi. Seejärel Koidula kaudu Piusa liivakarjääridesse, Obinitsasse Setomaa lauluemasid meenutama ja Meremäe vaatetorni ronima. Teisel päeval ühinenud Taavi Paega siirdusime vana Riia-Pihkva kivitee äärde rajatud Luhamaa Pühavaimu kiriku juurde, kus ta jagas meiega oma kalmistute ja kultuurigeograafia alaseid teadmisi. Sellele järgnes Petserimaa kõrgeima mäe (Maaniidü mägi; 225 m ü.m.p) vallutus Luhamaa nurgas. Kuna eelneval päeval käis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja siseminister Hanno Pevkur koos delegatsiooniga avamas uut piiriposti nr 1, mis kolme riigi piiri kohtumiskohas, siis läksime piirivalve eskordi saatel ka meie seda kaema. Lätis külastasime lisaks ülal mainitud Eesti Vabariigi kõigi aegade lõunapoolseimale punktile ka Ķuršu kirikut ja kirikuaeda ning Aluksne linna, kus ekskursioonilistel kulus iseseisvalt vaatamisväärsustega tutvumiseks mitu tundi. Kolmandal päeval külastasime Rõuget, uudistasime Hinni kanjonit, pildistasime Tamme-Lauri tamme ja nautisime kauni maalilise Lõuna-Eesti vaateid. Muidugi näitas M. Kõivupuu meile ka ristipuid. Pärast lõunatamist Otepääl siirdusime edasi Pilistverre, kaedes seal nii kivikangrut kui ka kirikut. Kurla külas kohtusime EGSi teadussekretäri Tiit Vaasma isa sünnikodus elavate sugulastega, kes aktiivseteks külaseltsi eestvedajateks. Kurlas asub ka riigimees August Rei sünnikoht ja Kalevipojast tuntud põrguvärav. Seejärel võttiski buss suuna Tallinnasse.
Eesti Geograafia Seltsi suveekskursioonist osavõtjad Rõuges Eesti Ema monumendi ees. (Foto: Tiit Vaasma).
Noorteklubi viiepäevane rattamatk (3.–7. august) kulges Rakverest Narva kaudu Jõhvi. Tegemist oli järjekordse lõiguga ümber Eesti matkast, mis ka seekord ei kulgenud mööda peamagistraale, vaid ikka kõrvalistel käänulistel teedel. Selle etappiga sai Mandri-Eestile ring peale sõidetud. Matkalisi ei seganud ka ühtepuhku kallav vihm ja rasked teeolud. Nähti nii kauneid loodus- kui ka trööstituid tööstusmaastikke. Narva jõe kallastel tunti rõõmu vabast Eestist ega unustatud ka neid, kes jätnud oma elu meie vabaduse eest
Rattamatkalised Ida-Virumaal kivikõrbes. (Foto: Kristjan Indus).
Eesti Geograafia Seltsi president Mihkel Kangur ja seltsi teadussekretär Tiit Vaasma osalesid Pekingis 21.–25. augustil toimunud 33. Rahvusvahelisel Geograafia Kongressil (The 33rd International Geographical Congress). Rahvusvahelisi geograafiakongresse peetakse alates 1871. aastast, mil geograafid kogunesid esimesele kokkusaamisele Antverpenis, kuigi Rahvusvahelise Geograafia Liit (International Geographical Union – IGU) asutati ametlikult ligi 50 aastat hiljem. Sellised rahvusvahelised teadusüritused on suured, Pekingis osales üle 5000 osavõtja. Plenaarettekanded andsid suurema üldistusastme ja kutsutud esinejate tõttu hea ülevaate geograafiateaduse arengusuundadest erinevate distsipliinide viisi. Mitmete plenaaretekannete ühine sõnum oli üleskutse erinevate teadusharude tihedamaks koostööks säilenõtke ühiskonnakorralduse arendamisel. Just geograafias, kui oma olemuselt interdistsiplinaarses teaduses, nähakse keskset rolli erinevate teadlaste koostöö raamistamisel. Ilma ühiste pingutusteta inimese ja keskkonna vaheliste suhete mõtestamisel ning uute käitumismudelite väljatöötamisel kõigil elualadel ning tasanditel, muutub inimkonna jätkusuutlik areng üha keerukamaks kui mitte võimatuks. Ajalis-ruumilise mõtlemis- ja kirjaoskuse arendamist nähakse riiklikes õppekavades üha olulisematena. Arvestades andmehulkasid, mida inimkond tehnoloogilise arengu toel meid ümbritseva keskkonna kohta kogub, muutuvad spetsialistid, kes oskavad selliseid andmehulkasid analüüsida, mõtestada ning rakendada, ühiskonnas üha hinnatumaks. Geoinfosüsteemide üha laiem kasutuselevõtt on muutnud paljude riikide õppekavu selliselt, et vahepeal justkui teisejärguliseks muutunud geograafia on taas tõusnud fookusesse. Taaskord sai tõdetud, et Eesti on traditsiooniliselt hea geograafia haridusega maa, sellele annab kinnitust ka Eesti noorte tubli esinemine 13. rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil, mis toimus 16.–22. augustil samuti Pekingis ning mille kuldmedaliste autasustati kongressil.
Kongressi käigus kogunes ka Rahvusvahelise Geograafia Liidu üldkogu, kus Eestit esindas M. Kangur. IGU täisliikme staatus võimaldas kaasa rääkida seisukohtade kujundamisel, millega IGU esindajad osalevad rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide töös. Üldkogu valis perioodiks 2016–2020 ka uue IGU presidendi: professor Yukio Himiyama (Hokkaido University of Education). IGU peasekretärina jätkab professor Michael Meadows Kaplinna ülikoolist. Eesti geograafidele on M. Meadows tuttav, sest ta külastas Eestit ja esines ettekandega Tallinnas EGSi 60. aastapäeva konverentsil 2015. aasta sügisel.
Seltsi president M. Kangur valiti 22. novembril Future Earth Europe Alliance juhiks. Seni juhtis M. Kangur ühingu Eesti komiteed. Future Earth ehk Tuleviku Maa on 2015. aastal loodud teadlaste koostööplatvorm, mille eesmärk on kümne aasta jooksul arendada ja edendada jätkusuutliku arengu teaduslikku poolt. Võrgustik hõlmab teadlasi erinevatelt aladelt. Tuleviku Maa tegevused on tihedalt seotud erinevate ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide ja rahvusvaheliste kokkulepetega.
9. detsembril korraldas EGS Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis Tiiu Koffi eestvedamisel õietolmuanalüüsi 100. aastapäevale pühendatud konverentsi. Tänavu möödub sada aastat Lennart von Posti poolt teostatud õietolmudiagrammist ja selle esitlusest Skandinaavia loodusteadlaste kokkusaamisel. Vähem kui kümne aasta pärast oli see meetod kasutusel ka Eestis kui P. W Thomson kirjeldas esmakordselt Eesti soode õietolmukoostist. Sellest ajast alates on õietolmuanalüüsi arendatud ja kasutatud erinevate paleogeograafiliste küsimuste lahendamiseks. Konverentsil avati õietolmuanalüüsi erinevaid tahke. Tiiu Koff rääkis õietolmuanalüüsi ajaloost Eestis, millele Aivar Kriiska lisas teavet dr. Thomson’i soogeoloogilistest uurimistest ning arheoloogia ja õietolmuanalüüsi seostest. Siim Veski tutvustas kliima rekonstrueerimist õietolmuanalüüsi abil ja Anneli Poska andis ülevaate pärastjääaegse taimkatte ja põllunduse arengust Karula kõrgustikul. Kuna kõik rekonstrueerimised on seotud modelleerimistega oli loogiline, et Shinya Sugita järgnevalt ka mudeleid tutvustas. Mart Vill rääkis õietolmu seirest Eestis ja Liisa Puusepp lõpetas ettekannete osa oma õietolmu analüüsidest mees.
Eesti Geograafia Seltsi kooligeograafid osalesid piirkondlike ja üleriigilise geograafiaolümpiaadide korraldamisel. Käidi õppereisil Soomes. Lisaks veel õppekäigud Tallinna teletorni, Mulgimaale ja Harjumaa kaitsealadele. Tegeleti koolieksamite eksamiülesannete koostamise ja hindamisega. Õpetajatel toimusid igakuised ainesektsioonid.
Eesti Geograafia Selts, olles läbi vaadanud kavandatava Rail Balticu avalikud materjalid, analüüsinud meedias avaldatud arvamusi ning kasutades EGSi aktiivsete liikmete teadmisi Eesti loodus-, sotsiaal- ja majandusgeograafiast, esitas Riigikogule omapoolsed arvamused ja ettepanekud Rail Balticu kohta.
Lisaks suurematele üritustele ja väiksematele koosviibimistele külastasid EGSNi liikmed mai alguses Keskkonnaameti maavarade osakonda, kus peaspetsialist Maria Karus tutvustas oma töid ja tegemisi.
Viiel klubiõhtul Kohtume Kolmandal Kolmapäeval – KoKoKo kuulati huvihariduslikke reisimuljeid ja seda alati rohkete piltide saatel. Mall Kaare rääkis oma reisist Omaanis, saime teada, mida koges Kalev Kukk Uus-Meremaal ja 43 aastat tagasi koos Leo-Peeter Kulluse jt Kesk-Aasias (Kukel oli selleks digitaliseeritud tolleaegsed diapostiivid), Marko Vainu jagas muljeid ja näitas pilte Gruusiast ning Tiiu Liblik ja Kalev Kukk andsid ülevaate Eesti Geoloogia Seltsi tänavusest ekspeditsioonist Portugalis.