Aastaülevaade 2013

Asutatud: 1955
Assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga 27.01.1998
Liikmeskond: 213, 23 auliiget, 5 välisliiget

Eesti Geograafia Selts (EGS) on geograafe ja geograafiahuvilisi ühendav organisatsioon. Seltsi tegevuse põhisuunad on erialaste trükiste avaldamine, teadustöö, teadusürituste korraldamine ja geograafiateadmiste levitamine.

Aruandeaastal jätkati seltsi teadustöö plaanides nelja uuritava probleemiga:
1. “Eesti kartograafia ajalugu”. Teema: “A.J. von Krusensterni Vaikse ookeani kaardid”, täitja: Heino Mardiste;
2. „Raplamaa loodus“, täitja Tiit Petersoo;
3. „Eesti geograafia ajalugu“, teemajuht Arvo Järvet;
4. „Rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja -probleemide käsitlemine geograafia tundides“, teemajuht Ulvi Urgard.

Eesti Geograafia Selts on alati rõhku pannud geograafia alaste teadmiste levitamisele nii eesti kui ka võõrkeeltes. 2013. aastal ilmus Eesti Geograafia Seltsil kaks kogumikku:
Järvet, A. (toim). 2013. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 38. kd. Tallinn, OÜ Vali Press, 250 lk;
Printsmann, A., Kruuse, E., Mänd, K., Vaasma, T., Vilumaa, K. (toim-d.). (2013). Eesti Geograafia Seltsi publikatsioonid XIII. Lendav maailm. Külmale maale. Noorgeograafide sügissümpoosioni artiklite kogumik. Eesti Geograafia Selts. 250 lk.

Eesti Geograafia Selts koos SA Tartu Kultuurkapitaliga annab välja Seltsi eelmise presidendi professor Jaan-Mati Punningu nimelist stipendiumi, mida saavad taotleda loodusgeograafia ja sellega seotud erialade põhiõppe viimase aasta üliõpilased, magistrandid, doktorandid ja järeldoktorantuuris õppivad noorteadlased teadusalaste eesmärkide saavutamiseks. Selleaastase tuhande euro suuruse stipendiumi sai doktorant Piret Vacht Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudist tänu oma suurepärasele uurimistööle mullastiku valdkonnas. Õpingutoetus anti üle EGS-i aastakoosolekul 7. aprillil, kus lisaks seltsi aastakokkuvõtetele ja uute plaanide tutvustamisele, esines eelmise J.-M. Punningu nimelise stipendiumi laureaat doktorant Sven-Erik Enno Tartu Ülikoolist teadusliku ettekandega „Ülevaade Eesti ja Baltimaade äikesekliima uurimisest“.

Aastakoosolekul valiti Seltsi uueks auliikmeks Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteadur polaaruurija ja ökoloog doktor Enn Kaup.

18. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis konverents „Lood(t)usrikas linn“, kus EGS olid kaasorganiseerijaks. Konverentsil anti ülevaade Eesti linnades läbiviidud ökoloogia alastest uuringutest ja nende tulemustest, linna ökosüsteemide teenustest koos näidetega, kuidas on neid rakendatud linna planeerimises ja elukorralduses mujal riikides ning millised on Tallinna võimalused neid kasutada oma planeeringutes.

Eesti Geograafia Seltsi tegevuse järjepidevuse eest kannab hoolt aktiivne EGS Noorteklubi, millel on välja kujunenud traditsioonilised tegevused, mis on suunatud noorte kaasamisele akadeemilisse ühistegevusse ning Eesti geograafiliste tingimuste tundmaõppimisele, mis paljudel juhtudel täiendab ülikoolide praktikume.

Eesti Geograafia Seltsi Noorteklubi aasta oli erakordselt mitmekülgne ja aktiivne. Erinevaid ettevõtmisi jagus aasta igasse ossa. Veebruari esimestel päevadel toimus maakonnaekskursioon. Eelnevatel aastatel oli Eestile peaaegu ring peale tehtud, aga ringi keskel oli veel käimata. Nagu A. H. Tammsaare teostestki hästi teada, on Järvamaa võrdlemisi soine piirkond. Seetõttu pühendati üpris palju aega Kesk-Eesti rabades uitamisele ja sealse talvise ilu nautimisele.

Kuna noortel seisab ees ka tööpõli ja sellega seoses mure, mida edasi teha, alustati aprillis “Tublide Tudengite Tuleviku” (TuTuTu) ürituste sarjaga, mille käigus külastatakse erinevaid keskkonna ja geograafiaga seotud asutusi. Esimesena käidi tutvumas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga (nüüd Eesti ilmateenistus) ning varsti pärast seda ka Põllumajandusuuringute keskusega Sakus.

Tänu Seltsi Rahvusvahelise Geograafia Liidu (International Geographical Union – IGU) liikmelisusele osalesid suvel EGS-i Noorteklubi liikmed teist korda Vene Geograafia Seltsi kutsel Tõva Vabariigis ja Krasnojarski krais geograafilis-arheoloogilisel ekspeditsioonil, mis on osa Kõzõl-Kuragino projektist, mille lõppeesmärgiks on ehitada Tõva pealinna ja Krasnojarski piirkonda ühendav raudtee. Enne seda tuleb aga ehituse alla jääv maa-ala läbi uurida, sest kunagise siiditee ühe haruna on see eeluuringute käigus pakkunud juba üle 80 arheoloogilise objekti (kalmed, kaljujoonised jne), millest varasemad pärinevad juba neoliitikumist. Granti rahastab Vene Geograafia Selts ning uuringuid viivad läbi nii Vene Teaduste Akadeemia Arheoloogia ja Etnograafia Instituudi, Peterburi Ajaloo Instituudi kui ka Tõva Humanitaarinstituudi arheoloogid. Lisaks Venemaale ja Eestile oli esindatud veel Ukraina, Valgevene, Tšehhi, Prantsusmaa, USA ja Taiwan. Varasemast käigust ilmus ka artikkel: Kurisoo, T., Küttim, M., Antso, K. (2013). Ekspeditsioon Tõvamaale: retk ajas ja ruumis. Eesti Loodus, 64(1), 42–47.

Saarematku oli noorteklubil sel aastal koguni kaks. Esimene neist viis neid lagedale ja tuulisele Keri saarele, kus ei kasva küll ühtegi puud, kuid pesitseb palju linde. Lisaks on seal uhke tuletorn ja hulk muid hooneid, mille korrastamisega Keril põhiliselt tegeletigi. Teise saarematka käigus aga Tallinna kesklinnast kaugemale ei jõutudki, sest sihtkohaks oli Aegna. Tutvuti saare kuulsusrikka ajalooga suvituskohana ja loodusväärtustega ning aidati metsaalust korrastada. Reisiseltskond oli üpris kirju, sest lisaks hulgale EGSi noortele liikmetele olid Aegnal kaasas ka noorgeograafid Helsingist ning mitu välisüliõpilast.

Augustikuine viiepäevane rattamatk algas sealt, kus see eelmisel aastal oli pooleli jäänud – suvepealinnast Pärnust. Teel lõunast põhja vongeldi rattasadulas paralleelselt sopilise rannajoonega, tehes aeg-ajalt põikeid põnevatesse paikadesse ning kaldudes viimaks küllalt sügavale sisemaale. Lääne-Eestile omaselt kulgesid läbitud 370 km mööda võrdlemisi lauget reljeefi ning rattad ja väntajad pidasid visalt vastu nii äikesele kui päikesele.

Augusti lõpus külastati Soome noorgeograafe (EGEA-Helsinki). Üheskoos matkati Nuuksio rahvuspargis ning veedeti kolm päeva maalilise järve kaldal. Värske õhk, värsked metsamarjad ja värsked tutvused tegid meele rõõmsaks mõlema vennasrahva esindajatel. Eesti Geograafia Seltsi Noorteklubi oligi sel aastal rahvusvaheliselt aktiivne. Osaleti veel EGEA (European Geography Association for students and young geographers) kongressidel Taanis ja Poolas ning ülal kirjeldatud Venemaa arheoloogilistel väljakaevamistel.

Traditsiooniline Tallinna ja Tartu ülikoolide geograafia eriala üliõpilaste sügissümpoosion toimus sel aastal 27.–29. septembril Narvas ja oli mitmeski mõttes erakordne. Esmakordselt toimus sümpoosion suurlinnas ning vana mõisamaja asemel vastvalminud Narva Kolledži arhitektuuriliselt huvitavas peahoones. Ka oli sümpoosion esimest korda pühendatud elavale kirjanikule, sel korral Narvas sündinud Heljo Männile ja tema “Karu-aabitsale”. Seetõttu oli sümpoosioni pealkirjaks “Geograafia aabitsatund”. Sümpoosionil oli 13 noorgeograafil neljast erinevast Eesti ülikoolist võimalus tutvustada oma teaduslikke uurimissuundi. Esitatud ettekanded avaldatakse ka seekord artiklite kogumikus EGS-i publikatsioonide sarjas. Antud artiklid on enamusele esimeseks teadusartikli kirjutamise kogemuseks (läbivad põhjaliku retsenseerimise ja toimetamise) ja omavad seeläbi veelgi suuremat väärtust. Suurepärase sümpoosioni peakorraldajaks oli EGS-i poolt 2013. aasta Noorteklubi juht Martin Küttim.

Eesti Geograafia Seltsi kooligeograafia sektsiooni liikmed korraldasid põhikooli ja gümnaasiumi riigieksameid ja üleriigilisi geograafia olümpiaade. Õpetajad osalesid riigieksami- ja olümpiaaditööde hindamiskomisjonide töös, analüüsisid neid ning pakkusid välja parendusvaldkondi.

Seltsi suveekskursioon (6.–8. august) „Mööda Emajõge aga paadita“ viis osalejad Emajõe kallastele ja kaugemalegi. Päevi aitasid sisustada PhD Arvo Järvet, PhD Taavi Pae ja PhD Ain Vellak. Külastati Kärkna kloostri varemeid, Raadi mõisa ja rajatavat Eesti Rahvamuuseumit, kohtuti Luunja vallavanem Aare Andersoniga. Üks päev sisustati Piirissaarel kohtudes ka vallavanema Siim Aviga. Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas võttis meid vastu Heino Kasesalu. Kuulati veel Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorovi ja külastati Haaslava kalamajandit, Ilmatsalu, Ulilat, Sangla briketitehast ja Rannu-Jõesuus Võrtsjärve külastuskeskust

Lisaks toimusid veel mitmed üritused: koolitunnid, ühised filmivaatamised, arutelud, päevased matkad loodusesse, külastati ENSV Valitsuse varjendit Kosel. Klubiõhtutel (Kohtume Kolmandal Kolmapäeval – KoKoKo) kuulati huvihariduslikke reisimuljeid ja geograafia alaseid uudiseid.

Koostas:
Tiit Vaasma
Eesti Geograafia Selts