Aastaülevaade 2012

Asutatud: 1955
Assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga 27.01.1998
Liikmeskond: 213, 22 auliiget, 5 välisliiget

Aruandeaastal oli seltsi teadustöö plaanis neli uuritavat probleemi:
1. “Eesti kartograafia ajalugu”. Teema: “A.J. von Krusensterni Vaikse ookeani kaardid”, täitja: Heino Mardiste;
2. „Raplamaa loodus“, täitja Tiit Petersoo;
3. „Eesti geograafia ajalugu“, teemajuht Arvo Järvet;
4. „Rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja -probleemide käsitlemine geograafia tundides“, teemajuht Ulvi Urgard.

Eesti Geograafia Selts on alati rõhku pannud geograafia alaste teadmiste levitamisele nii eesti kui ka võõrkeeltes. Eesti Geograafia Selts annab kõikide Rahvusvahelise Geograafia Liidu (International Geographical Union – IGU) rahvusvaheliste kongresside puhul välja ingliskeelseid kogumikke „Estonia. Geographical Studies“, mis hõlmavad olulist geograafilist materjali Eesti kohta. Mitmete kongresside kokkuvõtetes on toonitatud Eesti geograafilise teaduskirjanduse arvestatavat taset. Ka aastal 2012 Kölnis Saksamaal toimuva kongressi jaoks koostati kogumik: Raukas, Anto; Kukk, Kalev; Vaasma, Tiit (eds.). 2012. Estonia. Geographical Studies 11. Eesti Geograafisa Selts, Tallinn, Estonian Academy Publishers, pp. 168.

Eesti Geograafia Seltsi tegemised olid ka 2012. aastal seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud „Teadusaastaga“, mil Selts organiseeris mitmeid huvihariduslikke ettekandeid ja seminare. Seltsi president doktor Mihkel Kangur oli Teadusaasta saadik maateaduste valdkonnas. Teadusaasta raames oli veebruar maateaduste kuu ja M. Kangur kõneles Tallinna Ülikooli avalikus loengus, mis kanti interneti teel üle (http://vimeo.com/38554757) ka kooliõpetajatele ja teistele huvilistele, paleogeograafiast („Paleogeograafia kui tööriist looduse “mälestuste” uurimiseks“).

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimus Teadusaasta maateaduste kuul (15. veebruaril) Delawarei Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loengule järgnes professor Bunkše raamatu „Geograafia ja elamise kunst“ esitlus. Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafiateemaline raamat. Raamatu tõlkis eesti keelde EGS-i liige Martin Küttim.

5. märtsil 2012 täitus 500 aastat maailmakuulsa flaami kartograafi Gerardus Mercatori sünnist. Sellega seoses korraldasid TÜ geograafia osakond, Eesti Geoinformaatika Selts ja Eesti Geograafia Selts 9. märtsil Tartus järjekordse kartograafiakonverentsi, mis seekord oli seotud lisaks Mercatorile ka teemakartograafiaga.

Eesti Geograafia Selts koos SA Tartu Kultuurkapitaliga annab välja Seltsi eelmise presidendi professor Jaan-Mati Punningu nimelist stipendiumi, mida saavad taotleda loodusgeograafia ja sellega seotud erialade põhiõppe viimase aasta üliõpilased, magistrandid, doktorandid ja järeldoktorantuuris õppivad noorteadlased teadusalaste eesmärkide saavutamiseks. Selleaastase tuhande euro suuruse stipendiumi sai doktorant Sven-Erik Enno Tartu Ülikooli geograafia osakonnast, tänu oma suurepärasele uurimistööle klimatoloogias. Õpingutoetus anti üle EGS-i aastakoosolekul 13. aprillil, kus lisaks seltsi aastakokkuvõtetele ja uute plaanide tutvustamisele, esines professor Hannes Palang teadusliku ettekandega „Kihilised maastikud“.

Kakskümmend aastat tagasi, 1992. aastal, XXVII rahvusvahelisel geograafiakongressil Washingtonis, sai Eesti Geograafide Rahvuskomitee (mida esindab EGS juhatus) Rahvusvahelise Geograafia Liidu (IGU) täieõiguslikuks liikmeks. Tänavu osales iga nelja aasta tagant toimuval IGU rahvusvahelisel kongressil ja Peaassambleel („32nd International Geographical Congress – Down to Earth“: Kölnis Saksamaal 26.–30. augustil) Seltsi teadussekretär, esindades Peaassambleel Eesti geograafe. Konverentsi käigus leidsid lisaks ettekannete osale aset rahvuste esindajate mitmed ametlikud koosolekud, uue nelja-aastase perioodi juhtkonna valimised, tulevikuplaanide koostamised, aruannete kinnitamised ja kohtumised. IGU uueks presidendiks valiti Venemaa geograaf professor Vladimir Kolossov.

Tänu IGU liikmelisusele osalesid juunis, juulis ja augustis EGS-i Noorteklubi liikmed Vene Geograafia Seltsi kutsel Tõva Vabariigis geograafilis-arheoloogilisel ekspeditsioonil, mis oli osa Kõzõl-Kuragino projektist, mille lõppeesmärgiks on ehitada Tõva pealinna ja Krasnojarski piirkonda ühendav raudtee. Enne seda tuleb aga ehituse alla jääv maa-ala läbi uurida, sest kunagise siiditee ühe haruna on see eeluuringute käigus pakkunud juba üle 80 arheoloogilise objekti (kalmed, kaljujoonised jne), millest varasemad pärinevad juba neoliitikumist. Seetõttu otsustati seal uuringuid jätkata, kaasates sellesse ka üliõpilasi. Granti rahastab Vene Geograafia Selts ning uuringuid viivad läbi nii Vene Teaduste Akadeemia Arheoloogia ja Etnograafia Instituudi, Peterburi Ajaloo Instituudi kui ka Tõva Humanitaarinstituudi arheoloogid. Lisaks Venemaale ja Eestile oli esindatud veel Ukraina, Valgevene, Tšehhi, Prantsusmaa, USA ja Taiwan.

Traditsiooniline Tallinna ja Tartu ülikoolide geograafia eriala üliõpilaste sügissümpoosion, mis seekord kandis nime „Väikesed pildid Eestist“, toimus 5.–7. oktoobril Jõgevamaal Pala vallas Kadrina mõisas. Kolmepäevasel sümpoosionil andsid noored ülevaate oma uurimistöödest ning arutati Eestit ja kogu Maad puudutavaid geograafia valdkonda kuuluvaid probleeme. Sügissümpoosionil esitatud ettekanded avaldatakse ka seekord artiklite kogumikus EGS-i publikatsioonide sarjas.

12. detsembril korraldas EGS Tallinna Ülikoolis Eesti polaaruuringute seminari, kus tutvustati polaaruuringute teaduslikku programmi („Estonian polar research programme 2014–2020“) ning Eesti huvisid seoses polaaraladega. Antud programmiga on seotud paljud Seltsi liikmed, kelledest seminaril esinesid doktor Erki Tammiksaar (“Baltisaksa “maffia” Vene polaaruurimises”), projekti juhid doktor Enn Kaup („Uuringutest Antarktikas alates 1957.a. ning tulevikuambitsioonidest“) ja professor Rein Vaikmäe („Tänapäeva uuringutest ja plaanitavatest töödest Arktikas“).

Eesti Geograafia Seltsi kooligeograafia sektsioonis on aktiivsed tegevõpetajad, kes kuuluvad ühtlasi ka teistesse aineühendustesse: Geograafiaõpetajate Ühingusse, geograafiaõpetajate ainesektsioonidesse ja Loodusainete Õpetajate Liitu. Arendustegevuse käigus lahendasid liikmed geograafia õpetamise teaduslik-metoodilisi probleeme, mis tulenesid üleminekust uuele põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale ja kujundavast hindamisest. Korraldati põhikooli ja gümnaasiumi riigieksameid ja üleriigilisi geograafia olümpiaade. Õpetajad osalesid riigieksami- ja olümpiaaditööde parandavate komisjonide töös, analüüsisid neid ning pakkusid välja parendusvaldkondi. Koostati erinevatele kirjastustele geograafiaalaseid õppematerjale ja retsenseeritid neid. Koordineerisid jätkusuutlikke rahvusvahelisi keskkonnaprojekte. Geograafia õpetaja ja Seltsi juhatuse liige Ulvi Urgard seisis selle eest, et Saue Gümnaasiumi keskkonnaprojekt „Läänemereäärsete riikide jätkusuutlik areng ja loodus- ja tööstuskeskkonna võrdlus“ koostöös Helsingi Alppila põhikooliga sai Keskkonnaministeeriumi „Aasta 2012 keskkonnateokese“ tunnustuse. Keskkonnateokeste parimad on seotud laste ja noorte loodusteadusliku harimisega.

Lisaks toimusid traditsioonilised üritused: noorgeograafide talvine maakonnaekskursioon Ida-Harjumaale koos rohkete välistudengitega, EGS-i maakonnaekskursioon Järvamaale, saarematk Abrukale ning jalgrattamatk nii Tallinnas kui ka Türilt Pärnusse, mis on järjekordseks lõiguks ümber Eesti matkas. Lisaks veel teisi ettevõtmisi seminaride, reisiõhtute ja „Teeme Ära talgupäeval“ osalemise näol. 12. aprillil külastati Tiina Rahkama juhtimisel Eesti Teaduste Akadeemia maja. See põhjalik ekskursioon andis väga hea ülevaate sellest Ungern-Sternbergide väärikast majast. Klubiõhtutel (Kohtume Kolmandal Kolmapäeval – KoKoKo) kuulati huvihariduslikke reisimuljeid, geograafiauudiseid ja tutvuti Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialisti Artur Ümara juhtimisel Tallinna Kultuurikilomeetri väärtustega.

Koostas:
Tiit Vaasma
Eesti Geograafia Selts