Aastaülevaade 2011

Asutatud: 1955
Assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga 27.01.1998
Liikmeskond: 213, 22 auliiget, 5 välisliiget

Eesti Geograafia Seltsi (EGS) koosseisus tegutses 2011. aastal kolm sektsiooni: kooligeograafia, loodus- ja inimgeograafia sektsioon ning Tartu osakond ja noorteklubi. Eesti Geograafia Seltsi tegevuse järjepidevuse eest kannab hoolt aktiivne EGS Noorteklubi, millel on välja kujunenud traditsioonilised tegevused, mis on suunatud noorte kaasamisele akadeemilisse ühistegevusse ning Eesti geograafiliste tingimuste tundmaõppimisele, mis paljudel juhtudel täiendab ülikoolides väheseks jäänud praktikume.

Aruandeaastal oli seltsi teadustöö plaanis neli uuritavat probleemi:
1. “Eesti kartograafia ajalugu”. Teema: “A.J. von Krusensterni Vaikse ookeani kaardid”, täitja: Heino Mardiste;
2. „Raplamaa loodus“, täitja Tiit Petersoo;
3. „Eesti geograafia ajalugu“, teemajuht Arvo Järvet;
4. „Rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja -probleemide käsitlemine geograafia tundides“, teemajuht Ulvi Urgard.

Eesti Geograafia Selts on alati rõhku pannud geograafia alaste teadmiste levitamisele nii eesti kui ka võõrkeeltes. Praeguseks on meie olulisimad väljaanded EGS aastaraamatud, IGU rahvusvaheliste kongresside inglisekeelsed kogumikud ja noorgeograafide poolt välja antavad publikatsioonid. Kõik seltsi väljaanded leiavad laialdast ja rohket kasutamist koolides (põhikoolist ülikoolini) ja kättesaadavad raamatukogudes.

Kõikide IGU rahvusvaheliste kongresside puhul antakse välja ingliskeelseid kogumikke „Estonia. Geographical Studies“, mis hõlmavad olulist geograafilist materjali Eesti kohta. Mitmete kongresside kokkuvõtetes on toonitatud Eesti geograafilise teaduskirjanduse arvestatavat taset. Ka aastal 2012 Kölnis Saksamaal toimuva kongressi jaoks koostatakse kogumikku: Anto Raukas, Kalev Kukk, Tiit Vaasma (eds). „Estonia. Geographical Studies XI“.

Eesti Geograafia Selts publitseerib laia levikuga aastaraamatuid. Hetkel on koostamisel Järvet, A. (toim). Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 38. Tallinn: Eesti Geograafia Selts.

Noorgeograafidel on hetkel koostamisel kaks väljaannet:
Kruuse, E. (toim) Eesti Geograafia Seltsi publikatsioonid XIII. Lendav Maailm. Noorgeograafide sügissümpoosioni artiklite kogumik. EGSN ja EGEA-Tartu. Eesti Geograafia Selts;
Printsmann, A., Vilumaa, K. (toim-d) Eesti Geograafia Seltsi publikatsioonid XIV. Külmale Maale. Noorgeograafide sügissümpoosioni artiklite kogumik. EGSN ja EGEA-Tartu. Eesti Geograafia Selts.

Eesti Geograafia Seltsi tegemised olid 2011. aastal tihedalt seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud „Teadusaastaga“. Seltsi president Mihkel Kangur valiti ka maateaduste valdkonna saadikuks. „Teadusaasta“ raames korraldas selts Saue Gümnaasiumis kaks soode teemalist geograafia tundi, Imavere Põhikoolis rahvaloenduse teemaga seotud geograafia ja ühiskonnaõpetuse tunni. Paleolimnoloogia alase tunni Haljala Gümnaasiumis andis EGS juhatuse liige Liisa Puusepp. Teadusaasta raames algatati teemapäevad õpetajatele. Suurt huvi pakkus EGS-i liikme Andres Tõnissoni loeng “Tuntud ja tundmatu Eestimaa 20. sajandi esimesel poolel”.

Eesti Geograafia Seltsi kooligeograafia sektsioon (Ulvi Urgard) osales koostöös Tartu Ülikooli geograafia osakonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga geograafia õpetamise teaduslik-metoodiliste probleemide lahendamisel, mis olid seotud üleminekuga uuele põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale, geograafia riigieksamite ettevalmistamise ja eksamitulemuste analüüsimisega. 2011. aasta sügisel osalesid õpetajad geograafiaõpetajate sügiskoolis, mille peateema oli “Uue riikliku õppekava rakendusvõimalused geograafias”.
Sektsiooni liikmed tegutsesid aktiivselt loodus- ja keskkonnahariduse edendamisel, kaasates EGS-i lugupeetud teadureid. Rahvusvahelises keskkonnaprojektis „Läänemereäärsete piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine“ osalenud Rootsi ja Eesti loodushuvilistele noortele esines EGS-i president Mihkel Kangur teemal “Kliimamuutused, kas müüt või tegelikkus?” Projekti tunnustas Saue linnavalitsus “Aasta tegu 2011” kolmanda preemiaga.

Enesetäiendamisel toimusid loengud geograafiaõpetajatele Tallinna Õpetajate Majas ja praktiliseks looduse tundmiseks kalatuur Peipsi äärde, väljasõit Vormsi saarele ja Silma looduskaitsealale, õppereis Gotlandile jne. jätkusid traditsioonilised teemapäevad õpilastele, kus oma uurimustulemusi jagas ELF-i lendoravaekspert Uudo Timm. Osavõtt sügisesest GIS-päevast Rahvusraamatukogus on saanud kooligeograafidele traditsioon. Järjepidevalt tegeletakse õpilaste ettevalmistamisega geograafiaolümpiaadiks, mille piirkondlik voor toimus 10.12.2011 ja lõppvoor toimub 11.-13.05.2012 Otepääl.

Soosõbrad tegid juulis toreda retke Ruhnu, millest annab ajalehes Nädaline (laupäev, 3. September 2011) ülevaate Tiit Petersoo.

Traditsiooniline Tallinna ja Tartu ülikoolide geograafia eriala üliõpilaste sügissümpoosion toimus seekord Kiltsi mõisas (ka geograaf A. J. von Krusensterni elukoht), kus anti ülevaade uurimistöödest ning arutati Eestit ja kogu Maad puudutavaid geograafia valdkonda kuuluvaid probleeme. Sügissümpoosionil esitatud ettekanded avaldatakse ka seekord artiklite kogumikus EGS-i publikatsioonide sarjas (Printsmann, A., Vilumaa, K. toimetajad).

Lisaks toimus iga-aastane suveekskursioon, mis seekord viis huvilised Läänemaale (ka Vormsi saarel). Noortel geograafidel toimusid samuti nende traditsioonilised üritused: maakonnaekskursioon Lääne-Tartumaale, saarematk Piirissaarel ning suvine rattamatk Lõuna-Eestist Kesk-Eestisse ja lisaks teisi ettevõtmisi. Noorgeograafid olid korraldajateks koostöös teiste loodusteaduslike organisatsioonidega vabariiklikul maateaduste alasel tudengitööde konkursil. Aasta jooksul on aktiivsust üles näidanud kooligeograafia sektsiooni liikmed. Nende juhendamisel on toimunud geograafiaolümpiaadide seeriad ning edukad oldi jälle ka rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil.

Selts organiseeris mitmeid huvihariduslikke ettekandeid ja seminare. 10. mail toimus Tallinna Ülikooli ettekannetepäev „Karst ja karstiala“, kus Enn Pirrus rääkis karstist üldiselt ja sellest Nabalas ning Rein Perens kõneles Nabala piirkonna hüdrogeoloogiast. Selts tähistas Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva õdusa vestlusõhtuga, kus eeskõnelejateks geograafid, kellel suur roll meie riigi taas ülesehitamisel: Elvi Sepp, Sulev Mäeltsemees, Kalev Kukk ja Andrus Ristkok. Selts oli üheks osapooleks, kes korraldasid Konverentsi “Põlevkivi – võimalused koostööks” Jõhvi Kontserdimajas 10. novemberil 2011, mille teemaks oli koostöövõimaluste arendamine erinevate sektorite vahel põlevkiviga seotud valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamiseks; EGS liikmetest tegid ettekanded president Mihkel Kangur ja Tiiu Koff. Võeti osa GIS-päevast (16. november, Rahvusraamatukogu).

Terminoloogiakomisjoni liikmed nõustasid soovijaid geograafiaterminoloogia ja toponüümika küsimustes.

Klubiõhtutel (6) kuulati huvihariduslikke reisimuljeid ja geograafiauudiseid.

Koostööd arendati paljude teadusasutuste, organisatsioonide ja kõrgkoolidega. Samuti peeti ühendust välisriikide teadlastega. Eesti Geograafia Seltsi liikmed osalesid rahvusvaheliste organisatsioonide poolt korraldatud teaduskonverentsidel, -sümpoosionidel, -seminaridel jms. Professor Sulev Mäeltsemees osales Frankfurdi Geograafia Seltsi aastapäeva teaduskonverentsil ja kohtumas teiste riikide geograafia seltsidega. Mitmed seltsi teadlased on tegevad IGU-ga assotsieerunud organisatsioonides. Seltsi esindatus Rahvusvahelises Geograafia Liidus ja Läänemere Regiooni Geograafia Seltside Assotsiatsioonis, samuti seltsi liikmete osalemine välismaa teadusfoorumitel, väljaannete levitamine võõrsil ning välisteadlaste tutvumine seltsi tööga kohapeal on aidanud eesti geograafiateadust tutvustada ka väljaspool Eestit.

Koostas:
Tiit Vaasma
Eesti Geograafia Selts