Vastu võetud Eesti Geograafia Seltsi
üldkoosolekul 6. aprillil 1997. aastal,
muudetud üldkoosoleku otsusega
15. aprillil 2012. aaastal.
EESTI GEOGRAAFIA SELTSI PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühingu ametlik nimi on Eesti Geograafia Selts (ametlik lühinimetus ja siin edaspidi EGS, ingliskeelne nimetus Estonian Geographical Society).
1.2. EGS-i juriidiline aadress on Kohtu 6, Tallinn 10130 ning reg. nr. 8003688.
1.3. EGS asutati 15. novembril 1955. aastal Nõukogude Liidu Geograafia Seltsi filiaalina. 1964. aastast on EGS tegutsenud iseseisva seltsina. EGS registreeriti Eesti Vabariigi mittetulundusühinguna 28.05.1998.
1.4. EGS on vabatahtlikkuse alusel tegutsev geograafide ja geograafiahuviliste ühendus, mille liikmete ühisteks eesmärkideks on kaasa aidata geograafiateaduse arendamisele ja uurimistulemuste rakendamisele Eestis, toetada geograafiahariduse andmist Eesti haridussüsteemi kõikides astmetes, populariseerida geograafia-alaseid teadmisi ja jätkusuutlikkuse ideid, luua sidemeid ning teha koostööd sarnaste eesmärkidega teadusseltside ja -asutustega Eestis ja välismaal.
1.5. EGS-i tegevus rajaneb demokraatia printsiipidel, liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul tegevusel ja sõltumatusel.
1.6. EGS-i majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. EGS-l on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus. Sümboolika kasutamise korra määrab juhatus.
1.8. EGS on eraõiguslik juriidiline isik kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, kellel on oma pangaarved.
1.9. EGS on tulu mittetaotlev organisatsioon, mis tegutseb Mittetulundusühingute seaduse alusel ning juhindub oma tegevuses Eesti õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.10. EGS on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
1.11. EGS-l on oma eesmärkide saavutamise võimaldamiseks õigus
1.11.1. sõlmida võlaõiguslikke ning koostöölepinguid teadus- ja arendusasutustega, õppeasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
1.11.2. viia läbi ühekordseid tasulisi tuluüritusi, võtta vastu varalisi annetusi ja eraldisi oma põhikirjalise tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil;
1.11.3. asutada allorganisatsioone ja kuuluda ise teistesse organisatsioonidesse;
1.11.4. käsutada oma varasid.
2. Oma eesmärkide saavutamiseks EGS
2.1. võtab osa geograafia-alastest uuringutest ning korraldab ekspeditsioone ja ekskursioone;
2.2. korraldab teadusnõupidamisi, seminare, diskussioone, ettekande- ja arutluskoosolekuid, näitusi ja teaduskonkursse ning annab erialast konsultatsiooni;
2.3. osaleb geograafiahariduse ja -täiendõppe korraldamisel ning õppekavade hindamisel;
2.4. osaleb geograafiaõpikute ning maakaartide ja muude õppevahendite koostamisel;
2.5. võtab osa geograafiaterminoloogia ja kohanimede korrastamisest;
2.6. avaldab teaduslikke ja populaarteaduslikke töid ning muid erialaseid trükiseid;
2.7. korraldab geograafiaväljaannete vahetust Eesti ja välismaa teadusseltside ja –asutuste ning üksikisikutega;
2.8. aitab kaasa keskkonnakaitse, kodu-uurimise, matkamise ja turismi arendamisele ning populariseerimisele;
2.9. kogub ja levitab geograafia-alast informatsiooni;
2.10. asutab territoriaalseid osakondi, erialasektsioone ja vajadusel muid allüksusi;
2.11. koordineerib teadusuuringuid Eestis ning sõlmib teadussidemeid uurijatega mujal maailmas, vahendades neid oma seltsi liikmetele;
2.12. annab välja stipendiume ja toetusi.
3. EGS liikmeks vastuvõtmine, sellest väljaastumine ning väljaarvamise tingimused ja kord
3.1. EGS-i liikmeskond koosneb tegevliikmetest, auliikmetest, toetajaliikmetest ja välisliikmetest, kes toetavad seltsi eesmärke ning järgivad selle põhikirja.
3.2. EGS-i tegevliikmeks võib olla iga Eesti elanik, kes oma tegevusega aitab kaasa seltsi eesmärkide täitmisele.
3.3. EGS-i välisliikmeks võib olla seltsi tegevuses osalev välismaalane.
3.4. EGS-i auliikmeks võib valida isiku, kellel on olulisi teeneid geograafia arendamisel või kes oma tegevusega on osutanud seltsile olulisi teeneid.
3.5. EGS-i toetajaliikmeks võib olla üksikisik või juriidiline isik, kes toetab seltsi tegevust materiaalselt, kuid ei soovi astuda tegevliikmeks.
3.6. Isikul, kes soovib astuda EGS-i tegev- või välisliikmeks, tuleb esitada seltsi juhatusele kirjalik avaldus EGS-i kahe liikme soovitusega. Avaldusega seltsi liikmeks astumiseks tunnistab isik seltsi põhikirja ja kinnitab soovi osaleda seltsi tegevuses. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus oma koosolekul avalikul hääletusel. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi üldkoosolek.
3.7. EGS-i auliige valitakse seltsi juhatuse koosolekul. Valimistulemused tuleb kinnitada EGS-i üldkoosolekul avalikul hääletusel, kus otsus loetakse vastuvõetuks kui selle poolt hääletab 2/3 kohalolnuist. EGS-i auliikmele antakse vastav diplom. Auliige ei maksa liikmemaksu.
3.8. EGS-i toetajaliikme nimetab seltsi juhatus.
3.9. EGS-i teenekaid liikmeid, samuti teisi seltsile teeneid osutanud isikuid võidakse autasustada au- ja tänukirjaga.
3.10. EGS-i liige kuulub vabal valikul vähemalt ühte seltsi allüksusesse: erialasektsiooni või territoriaalsesse osakonda. Osakondi võib moodustada igas Eesti Vabariigi asulas või regioonis, kus on vähemalt 5 EGS-i liiget. Kõigil EGS-i allüksustel on vastavalt käesolevale põhikirjale õigus korraldada oma liikmete erialast tegevust ning akadeemilist suhtlemist.
3.11. EGS-i liikmetel on õigus
3.11.1. valida ja olla valitud EGS-i juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3.11.2. hääleõigusega osa võtta EGS-i koosolekutest;
3.11.3. osa võtta EGS-i üritustest;
3.11.4. pöörduda EGS-i poole toetuse saamiseks erialases tegevuses;
3.11.5. teha juhatusele ettepanek erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
3.11.6. taotleda seltsi stipendiume ja toetusi;
3.11.7. saada teavet EGS-i töötajate tegevuse kohta ning nõuda vajadusel selgitusi juhatuse poolt sõlmitud otsuste ja lepingute kohta;
3.11.8. astuda EGS-st välja.
3.12. EGSi liige on kohustatud
3.12.1. kaasa aitama seltsi eesmärkide elluviimisele, täitma käesolevat põhikirja ning järgima juhatuse otsuseid;
3.12.2. tasuma õigeaegselt liikmemaksu seltsi üldkoosoleku poolt kindlaks määratud suuruses. Erandjuhtudel ja arvestatavatel põhjustel võib juhatus üksikuid liikmeid liikmemaksu tasumisest vabastada;
3.12.3. kasutama heaperemehelikult seltsi vara;
3.12.4. andma EGS-i juhatusele seltsi liikmete arvestuse pidamiseks oma kontaktandmed ning teatama nende muudatustest.
3.13. EGS-i toetajaliikme õigused ja kohustused kooskõlastab juhatus, kusjuures kollektiivne toetajaliige kasutab EGS-i liikme õigusi ja täidab oma kohustusi seltsis esindaja kaudu;
3.14. EGS-i liige võib seltsist välja astuda kirjaliku avalduse esitamisel, mille kinnitab juhatus.
3.15. EGS-i juhatuse otsusega võib liikme seltsist välja arvata
3.15.1. kui liikmemaks on tasumata vähemalt kolm järjestikust aastat;
3.15.2. kui on rikutud EGS-i põhikirja või oluliselt kahjustatud seltsi mainet.
3.16. Väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest teavitatakse üldkoosolekut ning välja arvatud isikut.
3.17. Välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsuse tühistamist järgmisel üldkoosolekul.
3.18. Isikul, kelle liikmelisus on EGS-s lõppenud, ei ole õigust seltsi varale ning ta ei või esineda seltsi nimel.
4. EGS-i tegevuse juhtimine
4.1. EGS-i juhtorganid on seltsi üldkoosolek ja selle poolt valitav juhatus.
4.2. EGS-i kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek.
4.3. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik seltsi liikmed või nende volitatud EGS-i liikmetest esindajad, kui neil on kirjalik või elektronpostiga saadetud ja digiallkirjastatud volikiri. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides EGS-i juhtimise küsimustes, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või seltsi muu organi pädevusse.
4.4. Juhatus kutsub kokku üldkoosoleku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas.
4.5. Üldkoosoleku kokkukutsumise õigus on ka 1/10 EGS-i liikmete kirjalikul nõudmisel.
4.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitatakse liikmeid kirjalikult või elektronkirjaga vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Kutsel näidatakse ära koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
4.7. Üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal või volikirjaga on esindatud vähemalt 1/10 liikmetest. Kvoorumi puudumisel on juhatusel õigus samal päeval kokku kutsuda uus koosolek, mis on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust, välja arvatud üldkoosolek, mille päevakorras on EGS-i tegevuse lõpetamine või põhikirja muutmine.
4.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud EGS-i liikmetest või nende volitatud esindajatest.
4.9. EGS-i põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 2/3 üldkoosolekul osalenud seltsi liikmetest või nende volitatud esindajatest.
4.10. EGS-i tegevuse lõpetamise otsustamine vajab vähemalt 2/3 seltsi liikmete või nende volitatud esindajate kohalolekut ning otsuse vastuvõtmiseks on vajalik koosolekust osavõtnute 2/3 poolt hääletamine.
4.11. Üldkoosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.12. Üldkoosoleku pädevuses on
4.12.1. EGS-i põhilisi organisatsioonilisi aluseid ja tegevust puudutavate küsimuste arutamine ja otsustamine;
4.12.2. EGS-i põhikirja ning selles tehtavate muudatuste ja täienduste kinnitamine;
4.12.3. EGS-i juhatuse ja revisjonikomisjoni poolt esitatud tööplaanide ja aastaaruande kinnitamine;
4.12.4. juhatuse valimine salajasel hääletusel;
4.12.5. revisjonikomisjoni valimine;
4.12.6. auliikmete kinnitamine;
4.12.7. EGS-i ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
4.12.8. liikmemaksu suuruse määramine;
4.12.9. EGS-i juhatuse otsuste suhtes esitatud kaebuste läbivaatamine;
4.13. EGS-i presidendi ning juhatuse ja revisjonikomisjoni valimised korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord viie aasta jooksul.
4.14. EGS-i juhib ja esindab 7- kuni 13-liikmeline valitud juhatus. Juhatuse liikmete arvu määrab üldkoosolek. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Juhatus valib oma liikmete hulgast lihthäälteenamusega presidendi ja kaks asepresidenti.
4.15. Juhatus nimetab teadussekretäri, kes korraldab seltsi tegevust ja asjaajamist ning kuulub täiendavalt juhatuse koosseisu otsustusõigusliku liikmena.
4.16. Juhatus juhib EGS-i tegevust seltsi põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja kinnitatud tööplaani alusel.
4.17. Juhatuse tööd juhib president, tema puudumisel üks asepresidentidest. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks on lubatud korraldada koosolekuid elektrooniliselt. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole liikmetest. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
4.18. EGS-i president esindab seltsi õigustoimingutes ja asjaajamisel nii kodu- kui välismaal, sõlmib lepinguid teiste organisatsioonide ning üksikisikutega, kirjutab volikirju ja on vastutav töölepingute sõlmimise eest. Presidendi volitusel võib teda esindada üks asepresidentidest.
4.19. Teadussekretäril on rahaliste dokumentidele esimese allkirja andmise õigus.
4.20. Juhatus
4.20.1. koostab EGS-i tööplaani, eelarve projekti ja tegevuse aruande ning esitab need kinnitamiseks seltsi üldkoosolekule;
4.20.2. peab arvestust EGS-i liikmete üle;
4.20.3. korraldab EGS-i raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele;
4.20.4. esitab vajadusel Eesti Teaduste Akadeemiale ülevaateid oma tegevusest ning on aruandekohustuslik tema poolt eraldatud rahaliste vahendite osas;
4.20.5. on aruandekohustuslik riiklike asutuste, kodu- ja välismaiste fondide ning eraannetajate ees, kellelt on saadud rahalisi vahendeid EGS-i eesmärkidega seotud projektide täitmiseks;
4.20.6. moodustab ja likvideerib EGS-i ajutisi või alalisi allüksusi, töörühmi ja komisjone ning kinnitab nende kodukorra, tööplaanid ja aruaanded. Alalise allüksuse moodustamist või likvideerimist peab kinnitama üldkoosolek;
4.20.7. kinnitab EGS-i trükiste toimetuskolleegiumi ja vastutavad toimetajad;
4.20.8. käsutab seltsi vara ja vahendeid vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevas põhikirjas sätestatule;
4.20.9. kustutab liikme EGS-i nimekirjast;
4.20.10. määrab liikmemaksu tasumise korra ja tähtaja, vabastab liikmemaksu tasumisest;
4.20.11. valib auliikmed ja esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks;
4.20.12. esitab soovitusi Eestis või välismaal väljaantavate stipendiumide, preemiate, medalite ja muude autasude andmiseks.
4.21. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt seaduse või põhikirja rikkumise, oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega EGS-le süüliselt tekitatud kahju eest.
4.22. EGS-i allüksusi juhivad valitavad juhatused. Allüksuse juhatuse valimisest võivad osa võtta ainult allüksusesse kuuluvad liikmed. Valimised toimuvad allüksuse üldkoosolekul lahtisel hääletusel, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus ja vähemalt poolte allüksuse liikmete osavõtt. Kvoorumi puudumisel toimuvad valimised järgmisel üldkoosolekul, kus otsus võetakse vastu sõltumata osavõtjate arvust, kuid see ei või olla kolmest väiksem.
5. EGS-i varalised vahendid
5.1. EGS-i rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes seltsi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
5.2. EGS-i rahalised vahendid moodustuvad
5.2.1. liikmemaksudest;
5.2.2. Eesti Teaduste Akadeemia poolt eraldatud vahenditest;
5.2.3. teadusprojektide täitmiseks taotletud vahenditest;
5.2.4. riiklike asutuste, eraettevõtete ja -isikute annetustest;
5.2.5. muudest õigusaktidega kooskõlas olevatest sissetulekutest.
5.3. EGS-i vara kasutamise määrab juhatus.
5.4. EGS-le kuuluvad tema tööks vajalik inventar ja väikevahendid.
5.5. EGS võib omada kinnisvara.
6. Revisjonikomisjon
6.1. Revisjonikomisjoni ülesandeks on EGS-i finantsmajandusliku tegevuse revideerimine vähemalt kord aastas.
6.2. Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline ja selle valib üldkoosolek. Revisjonikomisjoni ei tohi kuuluda EGS-i juhatuse liige ning raamatupidaja.
6.3. Revisjonikomisjon valib oma liikmete seast esimehe.
6.4. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole komisjoni liikmetest.
6.5. Revisjonikomisjoni otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega.
6.6. Revisjonikomisjoni liikmed võivad nõuandvalt osa võtta EGS-i juhatuse ja allüksuste juhatuse koosolekutest.
7. Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
7.1. EGS-i ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhikirjale.
7.2. EGS-i likvideerimiseks valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kes lähtub likvideerimisel seaduses ettenähtud korrast.
7.3. EGS-i reorganiseerimise või lõpetamise otsustab EGS-i üldkoosolek põhikirja punktis 4.10. viidatud korras. EGS-i lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või Eesti Teaduste Akadeemiale.