Eesti Geograafia Selts valis 12. aprillil 2015. aastal toimunud üldkoosolekul uue juhatuse koosseisuga: Mihkel Kangur (president), Arvo Järvet (asepresident), Liisa Puusepp (asepresident), Tiiu Koff, Taavi Pae, Hannes Palang, Tiit Tammaru, Ulvi Urgard ja Rein Vaikmäe. Teadussekretärina jätkab Tiit Vaasma. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Silvi Alumäe, Anu Printsmann ja Kait Antso, raamatupidajana jätkab Elviira Lill. Seltsi liikmeskonna arv ei ole paaril viimasel aastal oluliselt muutunud (üle kahesaja liikme, ka 15 auliiget). Tegevuse järjepidevuse eest kannab hoolt EGS noorteklubi (EGSN), millel on välja kujunenud traditsioonilised tegevused, mis on suunatud noorte kaasamisele akadeemilisse ühistegevusse ning Eesti geograafiliste tingimuste tundmaõppimisele, mis paljudel juhtudel täiendab ülikooli praktikume. Noorteklubi eestvedajateks olid sel aastal Dagmar Seppor ja Anna-Helena Purre.
Eesti Geograafia Selts on alati rõhku pannud geograafia alaste teadmiste levitamisele nii eesti kui ka võõrkeeltes. 2015. aastal ilmus EGSil kaks kogumikku:
Eesti Geograafia Seltsile oli 2015. aasta väga teguderohke ja mitmekesine, kus toimetamisi jagus aasta igasse kuusse.
Noorteklubi maakonnaekskursioon viis nad seekord lumisesse Jõgevamaale (30.01–1.02.2015), kus lumetormis matkati Endla järve ümber ning Männikjärve rabas ja vallutati vooresi. Ninad saadi taas soojaks Tooma kunagises sookooli hoones, kus kuulati Maarika Männilit, kes rääkis sookooli ajaloost, Endla looduskaitsealast ja tutvustas looduskeskuse eksponaate.
Eesti Geograafia Seltsi üldkoosolekul 12. aprillil kuulasime Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi, inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru teaduslikku ettekannet teemal Eesti välisrände uued suundumused. Sellele järgnesid korralised üldkoosoleku päevakavapunktid, kuhu kuulus ka uue juhatuse valimine, mille koosseis on nimetatud eelpool.
Üldkoosolekul anti välja ka tuhande euro suurune seltsi eelmise presidendi professor Jaan-Mati Punningu nimeline stipendium, mille sai Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi magistrant Mariliis Eensalu, kelle töö teemaks on Kirde-Eesti Ordoviitsiumi põhjaveekogumite veest sõltuvate ökosüsteemide seisund, interaktsioon neid ümbritsevate ökosüsteemidega ja võimalusi riikliku seiremetoodika koostamiseks. Eesti Geograafia Selts koos SA Tartu Kultuurkapitaliga annab seda stipendiumi välja loodusgeograafia ja sellega seotud erialade põhiõppe viimase aasta üliõpilastele, magistrantidele, doktorantidele ja järeldoktorantuuris õppivatele noorteadlastele teadusalaste eesmärkide saavutamiseks.
Juuni alguses (5.–7. juuni) külastati seekord iga-aastase EGSNi saarematka raames Vilsandit. Lisaks saare idüllilise looduse ja keskkonna nautimisele puhastati ka Vesiloo laiu randa mereprügist. Ja kui õhtuks oli värskes õhus keerlevate tuulikutiivikute ja pikkade kiviaedade jälgimisest emotsionaalne laeng kätte saadud, sai lammaste määgimise saatel veel saunahüvesidki nauditud. Matkajad said nii tuult, päikest kui ka tibakese vihma, põnevust lisas kohtumine põdralehma ja tema vasikaga.
Olime peakorraldajaks regiooni suurimal geograafiakonverentsil – kuuendal Põhjamaade geograafide konverentsil (http://www.tlu.ee/en/NGM2015) pealkirjaga Looduse ja loovuse geograafilised tõlgendused (Geographical Imagination: Interpretations of Nature, Art and Politics). Konverents toimus 15.–19. juunil 2015 aastal nii Tallinnas kui Tartus ning toimuma sai see tänu koostööle Eesti kõikide ülikoolidega. Konverentsil osales üle 300 geograafi valdavalt Põhjamaadest, ent esindatud oli suurem osa Euroopast ja kõik kontinendid. Konverentsile pakuti ligi 50 alateemat, millest toimus 30 sektsiooni ja 6 paneeli. Korraldust toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Eesti Konverentsibüroo nimetas selle Aasta Konverentsiteo konkursi nominendiks. Konverentsi korraldus sujus viperusteta ja kuulda sai vaid kiidusõnu. Eesti pöördeline ajalugu ja geograafiline asukoht pakkusid suurepärase võimaluse kriitilisteks aruteludeks, laiendades koostööd humanitaaria, sotsiaal- ja loodusteaduste piirimail. Konverentsi üheks suureks õnnestumiseks võib lugeda, et plenaarettekanded haakusid omavahel ning valgustasid konverentsi teema eri tahke. Lisaks arutleti geograafia õpetamise ning doktorikoolide ühise korraldamise üle. Kitsamatest teemadest olid vaatluse all mobiilsus ja ränne, turism, linnad, geograafilised teadmised, sealhulgas tänased meetodid nagu mobiilipositsioneerimine, mere ja vee teema, kestlikkus ühiskonnas ning geograafia ja kunsti ühiskäsitlused. Sündmuse täiendavaks eesmärgiks oli tutvustada ka Eestit. Konverentsi raames toimus kuus temaatilist ekskursiooni, mille käigus viidi osalejad Tallinnast Tartusse. Erinevaid marstruutepidi kulgenud ekskursioonidel räägiti kohalike kogukondade, ajalooliste maastike ja linnastumise temaatikast aga ka loodusmaastike ja kultuuri seostest. Pikemalt saate sellest konverentsist lugeda käesoleva Aastaraamatu Tiina Peili (projekti juht) ja Mihkel Kanguri artiklist.
Seltsi iga-aastane suveekskursioon viis osavõtjad 4.–6. augustil Ida-Virumaale. Reisi tegid sisukaks kohaliku elu-oluga ja vaatamisväärsustega kursis olevad meie omad seltsi liikmed Enn Kaup, Mait Sepp ja Tiit Vaasma ning lisaks veel giidid muuseumites: Kukruse Polaarmõisas ja Kohtla Kaevanduspargis. Enn Kaup oli meile organiseerinud kohtumise Mäetaguse vallavolikogu esimehe Veljo Kingsepaga. Nii öelda põlevkivirahade eest on sellesse valda tehtud hulganisti investeeringuid (renoveeritud mõisakompleks, koolimaja, vee- ja hooldekeskus jpm) tööstusest tingitud pahede korvamiseks. Põlevkivikaevandusest veel puutumata Selisoos tegime lõõskava päikese all paaritunnise matka. Väheke kõndimisvaeva nõudis ka Kurtna järvestiku tutvustamine. See maastikukaitseala on kui oaas kesk tööstusvälju. Paraku on inimene ka sellesse oma kombitsad löönud Vasavere veehaarde näol. Tõenäoliselt osalt selle tulemusena on jällegi mitme põhjaveest toituva umbjärve (Ahne, Kuradi ja Marstiska järv) veetasemed alanenud ja vesilobeeliatest, lamedalehistest jõgitakjatest ja järv-lahnarohtudest võime neis veel vaid und näha. Õhtuid aitas sisustada Mait Sepa ülevaade põlevkivi avastusloost, vihtlemised saunalaval ja suplused kinnikasvavas Niisaare järves, mille kaldal asus ka meie öömaja samanimelises puhkekeskuses. Enn Kaup kasutas oma tutvusi ja pool meie seltskonnast sai Viru Keemiagrupi Ojamaa allmaakaevandusse. Pääs sinna ei ole nii sama lihtne, kuna selle puhul on tegemist toimiva kaevandusega ja nii viisi koos puurmasinate ja ekskavaatoritega me sügaval settekivimite põues pealampide valgel giidi saatel ringi käisimegi. Ennu sõber Imre Poom seiklusfirmast Adrenaator tutvustas meile Aidu karjääri tuleviku perspektiive. Sõudekanalite äärest kutsus polaaruurija meid oma Tamme tallu Võrnu külas, kus ka pikniku pidasime (foto 2). Veel vaatlesime Jõugas vadjalaste kääpaid ja veeõitsengust erkrohelise veega järve, teritasime silmavaadet Iisaku vaateronist, jahutasime end Peipsi järve vees ja külastasime veel mitmeid huviväärseid kohti, mis meie teele jäid.
Noorteklubi viiepäevane rattamatk lõikuskuu alguses (5.–6. august) kulges Tallinnast Rakverre. Tegemist oli järjekordse lõiguga ümber Eesti matkast, mis ka seekord ei kulgenud mööda peamagistraale vaid ikka kõrvalistel käänulistel teedel. Huviväärsusi jagus seekord maismaast mereni, väikestest kividest rändrahnudeni, isekeskis laulmisest Viru Folgini, taludest mõisateni, rattasõidust rongisõiduni ning mitmeid saunaõhtuid ja paljugi muud.
Tartu Ülikooli geograafia osakond ja EGS korraldasid 3. septembril Arvo Järveti eestvedamisel Tartus Vanemuise 46 Granö auditooriumis sisuka geograafia ajaloo konverentsi, millega tähistati geograafiaprofessori Endel Varepi 100. sünniaastapäeva. Ettekannetega esinesid Urve Ratas (kaasautoriks Are Kont), Jüri Roosaare, Andres Tõnisson, Arvo Järvet, Erki Tammiksaar, Heino Mardiste ja Taavi Pae (kaasautoriks Raivo Aunap). Eelnevalt oli väljasõit Elva kalmistule mälestusküünalde süütamiseks Endel Varepi kalmul.
Järjekorras juba üheteistkümnes Tallinna ja Tartu ülikoolide geograafia eriala üliõpilaste sügissümpoosion toimus sel aastal 2.–4. oktoobril Tallinna Tehnikaülikooli Särghaua õppekeskuses Pärnumaal. Eesti Geograafia Seltsi 60. aastapäevale pühendatud sümpoosioni esinejate ja osalejate arv oli küll varasematest aastastest väiksem, kuid seda enam juureldi ühtse seltskonnana noorgeograafide seltsilise liikumise tuleviku üle. Lisaks noorte endi uurimistöid tutvustavatele ettekannetele kuulati kutsutud peaesinejaid Mati Ilometsa (TLÜ) ning Taavi Paed (TÜ). Kultuuriprogrammi raames külastati Kurgja talumuuseumi, patsutati taluloomi ning tutvuti vesiveski tööga. Sügissümpoosionit toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ning Tallinna Ülikooli teadusprojektide rahastus.
Suurejooneliseks ja oluliseks ettevõtmiseks oli EGSi 60. aastapäeva tähistamine Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis. Tähtpäevale oli kutsutud ka Rahvusvahelise Geograafia Liidu (International Geographical Union) peasekretär professor Michael Meadows, kes andis ülevaate Liidust ja rahvuskomiteede ning laiemalt geograafia rollist ja väljavaadetest. Lisaks Eesti Teaduste Akadeemia presidendi akadeemik Tarmo Soomere sisuka ja mõtteainet jagavale ettekandele saime osaliseks Tartu Ülikooli rektori ja EGSi liikme Volli Kalmu sõnavõtust, kus toodi esile meie tegutsemise olulisust, mis olid ühtlasi ka innustavad ja julgustavad sõnad. Eesti Geograafia Seltsi president Mihkel Kangur käsitles konverentsi avasõnas geograafia ees seisvaid väljakutseid ja meie rolli selles. Lisaks eelnimetatud ettekannetele saime osaliseks mitmetele huvitavatele ja kõrgetasemelistele ettekannetele nii Tallinna elukeskkonna muutustest võrrelduna muude Euroopa linnadega (Tiit Tammaru, EGSi juhatuse liige, Tartu Ülikool), polaaralade uurimisest (Enn Kaup, EGSi auliige, Tallinna Tehnikaülikool) kui ka meie noorte edukatest esinemistest rahvusvahelistel geograafiaolümpiaadidel (Anu Printsmann, EGS, Tallinna Ülikool). Kõige diskussioonirikkamaks kujunes Tallinna Reaalkooli geograafiaõpetaja Piret Karu ettekanne geograafia õpetamisest ja õppimisest tänapäeva koolis. Lisaks tegime jalutuskäigu Tallinna Piiskoplikku Toomkirikusse, kus kuulasime Tarmo Kiiki (Tartu Ülikool) pajatusi sinna maetud Eesti päritolu maadeavastajast Adam Johann von Krusensternist. Õhtu lõpetas vastuvõtt ja maja rõkkama panev meeleolukas kontsert meestelaulu ansambli LÜÜ-TÜRRi poolt.
Eesti Geograafia Seltsi president Mihkel Kangur meenutamas meie 60. aastapäeval tema eelkäijate panust
(foto: Tiit Vaasma).
2015. aasta detsembril möödus 150 aastat süstemaatiliste ilmavaatluste algusest Eestis, kuna 1865. aastal Tartus A. von Oettingeni poolt algatatud vaatlused olid eelduseks kestliku ilmateenistuse kujunemisele. Selle tähtpäeva puhul võttis EGS juba 13. aprillil 2014 toimunud üldkoosolekul vastu otsuse anda välja sellekohane postmark. Kaunis postmark ilmuski 2. detsembril 2015 koostöös Eesti Posti, Keskkonnaameti ja Tartu Ülikooliga. Seltsi poolt oli selle idee autoriks ja eestvedajaks Peeter Kõiva. Nimetatud juubeli puhul korraldati 2.–3. detsembril Tartus ja Tõraveres teaduskonverents METOBS 150, mis tõi Tartusse ja Tõraverre kokku Eesti ilmateadlased. Konverentsi üheks eesmärgiks oli anda ülevaade nende teaduste hetkeseisust ning aktuaalsetest probleemidest Eestis. Selts oli esindatud kõrgelt: ettekanded presidendilt Mihkel Kangurilt (Kliima ja veeökosüsteemid koos kaasautoritega), auliikmelt Enn Kaupilt (Eestlaste osalusest meteoroloogilistel uuringutel Antarktikas ning kliimamuutustest lõunapolaarpiirkonnas), Jaak Jaaguselt (KESTA projekt ESTKLIIMA. Eesti kliima trendid, režiiminihked, stsenaariumid), Erki Tammiksaarelt (Metobsi eel- ja algusaastad), Ain Kalliselt (Jaamade asukohtade muutused 150 aasta jooksul), asepresidendilt Arvo Järvetilt (Sisevete hüdroloogiliste vaatluste algusest Eestis), Peeter Kõivalt (Arthur von Oettingeni elukäigust) ja juhatuse liikmelt Taavi Paelt (August Tõllasepp 130).
Eesti Geograafia Seltsi kooligeograafid osalesid piirkondlike ja üleriigilise geograafiaolümpiaadide korraldamisel. Käidi geograafiaõpetajate keskkonnaalasel õppereisil Bornholmi saarel (15.–22.08.2015). Lisaks veel mitmed õppekäigud: Lennusadamas interaktiivne näitus Võidujooks maailma lõppu koos loenguga Antarktikast; sõit Aegviidu seenemetsa; sibularetk Peipsi vanausuliste külades ja puisniidul kauni kuldkinga vaatlemine jpm. Osaleti Soome-Eesti keskkonnateadusprojektis 2015 Muusika ja loodus, mis ühendab ja keskkonnahariduse konverentsil Tallinnas 30. oktoobril. Lisaks jätkus õpetajatel veel muid tegevusi: riiklike geograafia õppekavade arendustegevus; gümnaasiumi koolieksami eksamiülesannete koostamine ja hindamine; põhikooli geograafia lõpueksamiks ettevalmistus ja kokkuvõtete tegemine; igakuised ainesektsioonid geograafiaõpetajatele.
Lisaks suurematele üritustele toimusid EGSNil ka kolm filmiõhtut, kus näidati keskkonna ning jätkusuutliku arenguga seotud linateoseid. Viiel klubiõhtul Kohtume Kolmandal Kolmapäeval – KoKoKo kuulati huvihariduslikke reisimuljeid Marokost, Šveitsist, aastasest elust Jaapanis, mägimatkast Gruusias Kazbeki tippu ja “käisime” Jeesuse radadel Iisraelis.
Tiit Vaasma, teadussekretär