Eesti Geograafia Seltsi tegevus oli ka 2014. aastal mitmekesine ja toimetamisi jagus aasta igasse kuusse. Seltsi, millel üle kahesaja liikme (ka 23 auliiget), juhatus jätkas koosseisus: Mihkel Kangur (president), Arvo Järvet (asepresident), Anto Raukas (asepresident), Tiit Vaasma (teadussekretär), Kalev Kukk, Hanna Maran, Hannes Palang, Tiit Petersoo, Anu Printsmann, Liisa Puusepp, Mart Reimann ja Ulvi Urgard. Revisjonikomisjoni liikmeteks on selle juhatuse aegu olnud Silvi Alumäe, Sulev Mäeltsemees ja Kait Antso, raamatupidajaks Elviira Lill. Tegevuse järjepidevuse eest kannab hoolt aktiivne EGS noorteklubi, millel on välja kujunenud traditsioonilised tegevused, mis on suunatud noorte kaasamisele akadeemilisse ühistegevusse ning Eesti geograafiliste tingimuste tundmaõppimisele, mis paljudel juhtudel täiendab ülikooli praktikume. Noorteklubi juhatajaks oli Kertu Lepiksaar.
Aruandeaastal jätkati seltsi teadustöö plaanides nelja uuritava teemaga:
1. “Eesti kartograafia ajalugu”; alaeema: “A.J. von Krusensterni Vaikse ookeani kaardid”, täitja: Heino Mardiste.
2. „Raplamaa loodus“, täitja Tiit Petersoo.
3. „Eesti geograafia ajalugu“, teemajuht Arvo Järvet.
5. „Rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja -probleemide käsitlemine geograafia tundides“, teemajuht Ulvi Urgard.
Eesti Geograafia Selts on alati rõhku pannud geograafia alaste teadmiste levitamisele nii eesti kui ka võõrkeeltes. 2014. aastal ilmus EGS-il kaks kogumikku:
1. Järvet, A. (toim). 2014. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 39. kd. Tallinn, OÜ Vali Press, 223 lk.
2. Küttim, A., Anderson, A., Mäe, K., Vaasma, T. (toim-d.). 2014. Eesti Geograafia Seltsi publikatsioonid XIV. Väikesed pildid Eestist. Geograafia karu-aabits. Noorgeograafide sügissümpoosioni artiklite kogumik. Eesti Geograafia Selts, 208 lk. (inglise keelsete kokkuvõtetega).
Lisaks neile paluti meilt EGSi tutvustavaid peatükke rahvusvahelisse geograafia-alasesse entsüklopeediasse „International Encyclopedia of Geography“ ja ka eestikeelsesse E-Entsüklopeediasse.
Eesti Geograafia Seltsi üldkoosolekul 13. aprillil kuulasime Tallinna Ülikooli Demograafiainstituudi juhtivteaduri Allan Puuri teaduslikku ettekannet Eesti rahvastikku kujundavatest protsessidest.
Üldkoosolekul anti välja ka tuhande euro suurune seltsi eelmise presidendi professor Jaan-Mati Punningu nimeline stipendium, mille sai Tartu Ülikooli geograafia osakonna doktorant Hando-Laur Habicht, kes tegeleb Läänemere pärastjääaegse arengu uurimisega. Eesti Geograafia Selts koos SA Tartu Kultuurkapitaliga annab seda stipendiumi välja loodusgeograafia ja sellega seotud erialade põhiõppe viimase aasta üliõpilastele, magistrantidele, doktorantidele ja järeldoktorantuuris õppivatele noorteadlastele teadusalaste eesmärkide saavutamiseks.
Tallinna Ülikooli „Rohelise Nädala“ raames toimus 17. aprillil Kanada ja Eesti ülikoolide säästva arengu alaseid tegevusi tutvustav seminar, kus esinesid EGSi president Mihkel Kangur ettekandega „Roheline ülikool ja säästva arengu hariduskeskuse esimene aasta“, Thomas Falkenberg Manitoba Ülikoolist ettekandega „Säästva arengu haridus“ ja Kanada suursaadik H.E. Mr. John Morrison fotonäitusega „Secrets of the Arctic“.
Veebruari esimestel päevadel toimus EGSNi maakonnaekskursioon Ida-Virumaale ja märtsis matkati juba koos EGEA-Tartuga Viljandimaal. Ruhnu saar osutus selleaastaseks saarematka sihtkohaks, kus noored geograafid tutvusid saare ajaloo ja loodusega. Eesti Geograafia Seltsi noorteklubi oli ka sel aastal rahvusvaheliselt aktiivne, kui külastati Hollandis EGEA-Utrechti (European Geography Association for students and young geographers) ja kaasati oma tegevusse Eestis õppivad välistudengeid. Noorteklubi liikmed on ka EGEA-Tallinn tuumikus ja selle eestvedajateks.
Jätkati “Tublide Tudengite Tuleviku” (TuTuTu) ürituste sarjaga, mille käigus külastatakse erinevaid geograafia valdkonnaga seotud ettevõtteid, et „sondeerida pinda“ potentsiaalsete tuleviku töökohtade jaoks. Külastati Eesti geoinformaatika ettevõtet AlphaGIS’i ja Mapaid AS’i, mis on juhtival kohal aerofotode digitaalse töötlemise valdkonnas.
Noorgeograafide välismatk viis nad Poola ja Slovakkiasse – Tatratesse. Matk mägedes 11.–24. juulini osutus kohati päris ohtlikuks, kuna püstloodis mägiradadelt pidi end koos raskete seljakottidega toore jõuga üles vinnama. Ka kohalikud kogenud mägimatkajad tegid sellest hulljulgest retkest kuuldes suuri silmi ja laususid, et üldiselt see rada pole sellise matka jaoks mõeldud. Poola ja Slovakkia piiril vallutati ka kõrgeim spetsiaalse mägironimisvarustuseta võetav tipp Rysy (2499 m ü.m.p).
Matkajad Rysy tipus (2499 m ü.m.p). (Foto: Marko Vainu).
Seltsi iga-aastane suveekskursioon viis osavõtjad seekord piiri taha – Leetu. Juuli lõpu kuumust trotsides saadi osaliseks äärmiselt huvitavast reisist, kus kogeti nii Leedu looduse võlusid kui ka ajaloo- ja kultuurilugu. Ekskursiooni marsruudile valisime järgnevad huviväärsed kohad: Ikškile (Üksküla) – Koknese – Daugavpils – Ignalina – Imeda – Aukštaitija rahvuspark – Moletai – Vilnius – Kernave – Trakai – Kaunas – Krustu kalns (Ristimägi) – Riia. Vilniuse Ülikoolis kohtusime ka Leedu Geograafia Seltsi presidendi ja kolleegidega, kus tutvustasime üksteisele oma seltsi tegevusi ja arutasime koostöövõimaluste üle. Samuti võtsid mitmed võõrustajad osa meie ringreisist.
Leedu suveekskursioonist osavõtjad poeet Maironise kuju ees Kaunases. (Foto: Heidi Tooming).
Noorteklubi viiepäevane rattamatk augusti alguses kulges Riisiperest Tallinna. Tegemist oli järjekordse lõiguga ümber Eesti matkast. Teekond Riisiperest lõpp-punkti kujunes peaaegu 400 km pikkuseks kuna meie matkalised ei mõista sõita otse. Nii suundutigi Riisiperest esmalt hoopis Haapsalu poole ning enne sai enamus poolsaarte nukke risti-põiki läbi sõidetud, kui pealinna jõuti.
Järjekorras juba kümnes Tallinna ja Tartu ülikoolide geograafia eriala üliõpilaste sügissümpoosion toimus sel aastal 3.–5. oktoobril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Sümpoosion kandis pealkirja “Sügisball”, olles inspireeritud samanimelisest Mati Undi romaanist. Üritusel oli 12 noorgeograafil neljast Eesti ülikoolist võimalus tutvustada oma uurimistulemusi. Esitatud ettekanded avaldatakse ka seekord artiklite kogumikus EGSi publikatsioonide sarjas.
Eesti Geograafia Seltsi kooligeograafid osalesid riiklike geograafia õppekavade arendustegevuses, gümnaasiumi koolieksami eksamiülesannete koostamisel ja hindamisel, põhikooli geograafia lõpueksami ettevalmistamisel ja kokkuvõtete tegemisel. Lisaks osaleti veel igakuistel geograafiaõpetajate ainesektsiooni üritustel ja 30. oktoobril keskkonnahariduse konverentsil Tallinnas. Aidati kaasa üleriigilise geograafiaolümpiaadi korraldamisel. Ka geograafiaõpetajaid tõmbasid sel aastal Tatrad – reis sinna toimus 15.–22.augustil, mille käigus kogeti selle piirkonna loodusvõlusid ja kohalikku elu-olu.
Lisaks toimusid veel mitmed ettevõtmised seminaride, reisiõhtute, talgute ja väiksemate matkade näol. Seitsmel klubiõhtul „Kohtume Kolmandal Kolmapäeval – KoKoKo“ kuulati huvihariduslikke reisimuljeid ja geograafia alaseid uudiseid.
Palju tööd tehti ka 2015. aastal asetleidvate ettevõtmiste tarvis. Näiteks alustati ettevalmistustega koostöös Eesti ülikoolidega kuuenda Põhjamaade geograafide konverentsi „6th Nordic Geographers Meeting“ (http://www.tlu.ee/en/NGM2015) korraldamiseks, mis toimub 15.–19. juunil 2015 aastal nii Tallinnas kui Tartus. Konverentsi üldteema on “Geographical Imagination: Interpretations of Nature, Art and Politics”.
2015. aasta detsembris möödub 150 aastat süstemaatiliste ilmavaatluste algusest Eestis, kuna 1865. aastal Tartus A. von Oettingeni poolt algatatud vaatlused olid eelduseks kestliku ilmateenistuse kujunemisele. Viimasel üldkoosolekul 13. aprillil 2014 võtsimegi vastu otsuse teha ettepanek sellekohase postmargi välja andmiseks 2. detsembril 2015. aastal. Ka selle ettevõtmise eeltööd tehti 2014. aastal, mille eestvedajaks on Seltsi poolt olnud peamiselt Peeter Kõiva.
Koostas:
Tiit Vaasma
Eesti Geograafia Selts